Palling: Slovakkia prioriteedid eesistumise ajal on olulised ka Eestile ({{commentsTotal}})

Kalle Palling.
Kalle Palling. Autor/allikas: ERR

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling on Slovakkia eesmärgid EL-i eesistujana üldiselt Eesti huvides. Palling ütles, et ei ole täheldanud Slovakkia poliitikute liigset lähenemist Venemaale.

"Slovakkia eesistumise prioriteetide hulgas paistab silma rõhuasetus digitaalsele ühisturule ja energialiidule, mis on olulised teemad ka Eesti jaoks," ütles Palling ERR-i uudisteportaalile.

Pallingu sõnul on vaja edasiminekut Slovakkia eesistumise ajal ka rändesurvega tegelemisel ja ELi majanduskasvu tagamisel.

"Kohtusin kevadel ka Slovakkia parlamendi EL asjade komisjoni esimehe Ľuboš Blaha´ga. Parlamentaarse tasandi päevakorras teevad slovakid rõhuasetuse energeetikale, TTIP-le ja rahvusparlamentide rollile ELis. See sobib meile riigikogu poolelt vaadates hästi," sõnas ta.

Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak kutsus täna üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama. Tema sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust. Samuti arvas ta, et Euroopa Liit peab hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.

Surve ja dialoog Venemaaga peaksid käima käsikäes

"Mul ei ole seni jäänud oma kolleegidega Slovakkia parlamendis suheldes muljet, et nad ei suhtuks Venemaa küsimusse realistlikult," kommenteeris Palling.

"Olen jätkuvalt seisukohal, et Venemaaga suhtlemisel on keskne Minski rahulepingu täitmine ja Ukraina küsimus. Niikaua, kui Venemaa selles osas edasiminekut ei taga ei ole võimalik ELi sanktsioone leevendada või ELi hoiakut Venemaa suhted muuta," ütles Palling.

"Selles, et "business as usual" suhetes Venemaaga ei ole võimalik on veendunud nii EL kui tõenäoliselt ka Venemaa ise," märkis Palling.

"Lisan, et seda Venemaaga uut moodi partnerlust on ju Putin ammu soovinud. Duuma hooaja lõpukõnes pani ta jälle lauale idee, kuidas läheb vaja uut kollektiivset, blokivälist ja võrdset julgeolekusüsteemi. Sellel teemal räägivad nad ka OSCE-s ja mujalgi," sõnas Palling.

"Surve ja dialoog Venemaaga peaksid käima käsikäes, näiteks selleks, et taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus," lisas Palling veel.

Euroopa Liit teatas täna ametlikult Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide pikendamisest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema