Bosnia ja Hertsegoviinas tekitab pingeid rahvaloenduse tulemus ({{commentsTotal}})

Bosnialastest külaelanikud ja rahvaloendaja.
Bosnialastest külaelanikud ja rahvaloendaja. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Bosnia ja Hertsegoviinas on viimasel ajal tekkinud pinged seoses esimese sõjajärgse rahvaloendusega, mille tulemuse kohaselt on enamus riigi elanikest bosnialastest moslemid. Riigi rahvaarv tervikuna on samal ajal aga viiendiku võrra kahanenud.

Detsentraliseeritud riigis, mis moodustati pärast verist sõjalist konflikti, on erinevate rahvuste osakaal äärmiselt tuleohtlik teema, vahendas Raadio Vaba Euroopa.

Riik koosneb kahest föderatiivsest osast – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist (Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине) ning Serblaste Vabariigist (Republika Srpska, Република Српска). Konstitutsiooni kohaselt elab riigis kolm peamist rahvusrühma - esiteks bosnialased, kes kutsutakse ka Bosnia moslemiteks, seejärel Bosnia serblased ning kolmandaks Bosnia horvaadid.

Rahvaloendus korraldati juba 2013. aastal, kuid tulemuse avaldamist lükati vaidluste tõttu korduvalt edasi. Nimelt olid osapooled erinevatel seisukohtadel rahvaloenduse metoodika küsimustes. Eile aga otsustasid bosnialaste võimud rahvaloenduse tulemuse avalikustada ning Serblaste Vabariik teatas seepeale, et nemad neid tulemusi ei aktsepteeri.

Avaldatud andmete kohaselt on riigi elanikkonnast bosnialasi 50,1%. Viimati toimus rahvaloendus samas piirkonnas 1991. aastal ning siis moodustasid bosnialased elanikkonnast 43,5%.

Serblasi on uue rahvaloenduse kohaselt 30,8% (1991. aastal 31,2%). Horvaadid moodustavad elanikkonnast 15,4% (1991. aastal 17,4%).

1991. aastaga võrreldes on riigi rahvaarv vähenenud ligi 20% ehk 2013. aastal elas Bosnia ja Hertsegoviinas 3,5 miljonit inimest. Aastatel 1992-1995 kestnud sõjas tapeti umbes 100 000 inimest ning oma kodu oli sunnitud maha jätma umbes 2 miljonit inimest.

Demograafiast sõltuvad ka võimusuhted

Lisaks üldisele pingele on tähtis ka see, et konflikti lõpetanud Daytoni leppe kohaselt sõltuvad võimusuhted riigis samuti sellest, kui suur iga rahvarühma osakaal elanikkonnas on.

Mõned analüütikud väidavad, et äsja avaldatud tulemuste alusel võivad bosnialased hakata nõudma riigiasjade ajamisel senisest suuremat sõnaõigust, sest nüüd ei peaks justkui lähtuma kolme osapoole põhimõttest. Samas mingit ametliku sammu, mis viitaks sellistele kavatustele, pole bosnialased veel teinud.

Sellega, et Serblaste Vabariik rahvaloenduse tulemused koheselt tagasi lükkas, demonstreerisid nad eelkõige oma seisukohta, et nemad mingeid muutusi võimusuhetes võimalikuks ei pea.

Serblased põhjendavad oma vastuseisu ka sellega, et rahvaloenduses on arvesse võetud ka inimesi, kes elavad välismaal, kuid omavad Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil kinnisvara. Serblaste eesmärgiks oli alati sellist metoodikat vältida, sest see tähendaks, et arvesse läheksid kõik bosnialased ja horvaadid, kes põgenesid sõja ajal territooriumilt, mida praegu kontrollib Serblaste Vabariik.

Hetkel pole veel selge, mida serblaste esindajad rahvaloenduse andmete asjus ette võtavad. Kõige tõenäolisemaks peetakse seda, et nad ei tunnista referendumi tulemusi nii kaua, kuni seal on arvesse võetud ka riigist väljaspool elavaid inimesi.

Usutunnistus mängib rahvuse määratlemisel üha tähtsamat rolli

Lisaks rahvaarvule on rahvaloendus toonud välja ka ühe teise sõjajärgse arengu. Nimelt on inimesed hakanud oma rahvust üha rohkem samastama oma usutunnistusega.

Enne sõda peeti bosnialasi üldiselt vähereligioosseteks või isegi täiesti ilmaliku maailmavaatega inimesteks. Selle perioodi uuringute kohaselt nimetas end moslemiks mitte rohkem kui 5 protsenti bosnialastest.

Uus rahvaloendus aga näitab, et bosnialaste ja moslemite arv praktiliselt kattub ehk peaaegu iga bosnialane peab end samal ajal ka moslemiks. Sarnast tendentsi on märgata ka serblaste ja horvaatide puhul - esimesed peavad end õigeusklikeks, teised aga katoliiklasteks.

Rahvaloenduse tulemuste avaldamist nõudis Euroopa Liit

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et rahvaloenduse tulemused avalikustati pärast pikka venitamist Euroopa Liidu survel, sest Brüssel vajab kandidaatriigile toetuste eraldamiseks kaasajastatud ülevaadet riigi demograafilisest olukorrast.

Vaatlejate hinnangul andis EL-i nõudmine aga soovimatu tulemuse, sest parteid ja poliitikud vaidlevad nüüd rahvaloenduse tulemuse pärast ning jätavad muud praktilisemad probleemid ja reformid seetõttu tähelepanuta.

"Mitte keegi ei räägi enam kinnisvarareformist, põllumajandusmaast, elanike sotsiaalsest olukorras. Ainus asi, mida arutatakse, on see, kui palju horvaate, serblasi ja bosnialasi siin või seal elab," nentis Sarajevo ülikooli majandusprofessor Azra Haziahmetovic kurvalt.

Toimetaja: Laur Viirand



Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

SAVISAARE KOHTUPROTSESS
UUDISED
USA ründelennukid A-10 maandusid KuressaaresUSA ründelennukid A-10 maandusid Kuressaares
USA ründelennukid A-10 maandusid esimest korda Kuressaares

Kuressaare kohal tiirutasid täna Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10: tegemist oli ründelennukite ühiõppusega koos kaitseliitlastega, mille käigus harjutati Kuressaare ja linna lähiümbruse sadamate ja lennuvälja kaitsmist.

Erkki RaasukeErkki Raasuke
Nimetamiskomitee tõstis riigifirmade nõukogu liikmete töötasu

Poolte riigifirmade nõukogudes korra majja löönud nimetamiskomitee tõstab konkurentsivõime suurendamiseks nõukogude liikmete palku, kirjutab Eesti Päevaleht.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.