Bosnia ja Hertsegoviinas tekitab pingeid rahvaloenduse tulemus ({{commentsTotal}})

Bosnialastest külaelanikud ja rahvaloendaja.
Bosnialastest külaelanikud ja rahvaloendaja. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Bosnia ja Hertsegoviinas on viimasel ajal tekkinud pinged seoses esimese sõjajärgse rahvaloendusega, mille tulemuse kohaselt on enamus riigi elanikest bosnialastest moslemid. Riigi rahvaarv tervikuna on samal ajal aga viiendiku võrra kahanenud.

Detsentraliseeritud riigis, mis moodustati pärast verist sõjalist konflikti, on erinevate rahvuste osakaal äärmiselt tuleohtlik teema, vahendas Raadio Vaba Euroopa.

Riik koosneb kahest föderatiivsest osast – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist (Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине) ning Serblaste Vabariigist (Republika Srpska, Република Српска). Konstitutsiooni kohaselt elab riigis kolm peamist rahvusrühma - esiteks bosnialased, kes kutsutakse ka Bosnia moslemiteks, seejärel Bosnia serblased ning kolmandaks Bosnia horvaadid.

Rahvaloendus korraldati juba 2013. aastal, kuid tulemuse avaldamist lükati vaidluste tõttu korduvalt edasi. Nimelt olid osapooled erinevatel seisukohtadel rahvaloenduse metoodika küsimustes. Eile aga otsustasid bosnialaste võimud rahvaloenduse tulemuse avalikustada ning Serblaste Vabariik teatas seepeale, et nemad neid tulemusi ei aktsepteeri.

Avaldatud andmete kohaselt on riigi elanikkonnast bosnialasi 50,1%. Viimati toimus rahvaloendus samas piirkonnas 1991. aastal ning siis moodustasid bosnialased elanikkonnast 43,5%.

Serblasi on uue rahvaloenduse kohaselt 30,8% (1991. aastal 31,2%). Horvaadid moodustavad elanikkonnast 15,4% (1991. aastal 17,4%).

1991. aastaga võrreldes on riigi rahvaarv vähenenud ligi 20% ehk 2013. aastal elas Bosnia ja Hertsegoviinas 3,5 miljonit inimest. Aastatel 1992-1995 kestnud sõjas tapeti umbes 100 000 inimest ning oma kodu oli sunnitud maha jätma umbes 2 miljonit inimest.

Demograafiast sõltuvad ka võimusuhted

Lisaks üldisele pingele on tähtis ka see, et konflikti lõpetanud Daytoni leppe kohaselt sõltuvad võimusuhted riigis samuti sellest, kui suur iga rahvarühma osakaal elanikkonnas on.

Mõned analüütikud väidavad, et äsja avaldatud tulemuste alusel võivad bosnialased hakata nõudma riigiasjade ajamisel senisest suuremat sõnaõigust, sest nüüd ei peaks justkui lähtuma kolme osapoole põhimõttest. Samas mingit ametliku sammu, mis viitaks sellistele kavatustele, pole bosnialased veel teinud.

Sellega, et Serblaste Vabariik rahvaloenduse tulemused koheselt tagasi lükkas, demonstreerisid nad eelkõige oma seisukohta, et nemad mingeid muutusi võimusuhetes võimalikuks ei pea.

Serblased põhjendavad oma vastuseisu ka sellega, et rahvaloenduses on arvesse võetud ka inimesi, kes elavad välismaal, kuid omavad Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil kinnisvara. Serblaste eesmärgiks oli alati sellist metoodikat vältida, sest see tähendaks, et arvesse läheksid kõik bosnialased ja horvaadid, kes põgenesid sõja ajal territooriumilt, mida praegu kontrollib Serblaste Vabariik.

Hetkel pole veel selge, mida serblaste esindajad rahvaloenduse andmete asjus ette võtavad. Kõige tõenäolisemaks peetakse seda, et nad ei tunnista referendumi tulemusi nii kaua, kuni seal on arvesse võetud ka riigist väljaspool elavaid inimesi.

Usutunnistus mängib rahvuse määratlemisel üha tähtsamat rolli

Lisaks rahvaarvule on rahvaloendus toonud välja ka ühe teise sõjajärgse arengu. Nimelt on inimesed hakanud oma rahvust üha rohkem samastama oma usutunnistusega.

Enne sõda peeti bosnialasi üldiselt vähereligioosseteks või isegi täiesti ilmaliku maailmavaatega inimesteks. Selle perioodi uuringute kohaselt nimetas end moslemiks mitte rohkem kui 5 protsenti bosnialastest.

Uus rahvaloendus aga näitab, et bosnialaste ja moslemite arv praktiliselt kattub ehk peaaegu iga bosnialane peab end samal ajal ka moslemiks. Sarnast tendentsi on märgata ka serblaste ja horvaatide puhul - esimesed peavad end õigeusklikeks, teised aga katoliiklasteks.

Rahvaloenduse tulemuste avaldamist nõudis Euroopa Liit

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et rahvaloenduse tulemused avalikustati pärast pikka venitamist Euroopa Liidu survel, sest Brüssel vajab kandidaatriigile toetuste eraldamiseks kaasajastatud ülevaadet riigi demograafilisest olukorrast.

Vaatlejate hinnangul andis EL-i nõudmine aga soovimatu tulemuse, sest parteid ja poliitikud vaidlevad nüüd rahvaloenduse tulemuse pärast ning jätavad muud praktilisemad probleemid ja reformid seetõttu tähelepanuta.

"Mitte keegi ei räägi enam kinnisvarareformist, põllumajandusmaast, elanike sotsiaalsest olukorras. Ainus asi, mida arutatakse, on see, kui palju horvaate, serblasi ja bosnialasi siin või seal elab," nentis Sarajevo ülikooli majandusprofessor Azra Haziahmetovic kurvalt.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: