Kohus: ERJK peab kinni maksma Arvo Sarapuu menetluskulud ({{commentsTotal}})

Kriminaaluurimise toonud materjal: Hiiu staadioni avamise reklaamil esinesid kolm Keskerakonna kandidaati.
Kriminaaluurimise toonud materjal: Hiiu staadioni avamise reklaamil esinesid kolm Keskerakonna kandidaati. Autor/allikas: Postimees/Scanpix Baltics

Hiiu staadioni avamise plakatiga seoses otsustas Tallinna halduskohus, et suurema osa kohtu menetluskuludest peab Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu asemel maksma erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK).

29. juunil 2016 otsustas Tallinna halduskohus Arvo Sarapuu kaebuse põhjal tühistada ERJK 10. märtsil 2015 tehtud ettekirjutus nr 52 ning mõista komisjonilt Arvo Sarapuu kasuks välja menetluskulud 2015 eurot, kirjutab Delfi.

Muus osas otsustas kohus jätta Arvo Sarapuu taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata ehk kokku 2724 eurost rahuldati 2015.

Mõni aasta tagasi, enne viimaseid kohalike omavalitsuste valimisi tegid Tallinna toonane linnapea Edgar Savisaar, endine abilinnapea Jaanus Mutli, toonane Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi, tema asetäitja Priit Kutser ja abilinnapea Arvo Sarapuu erinevaid teavitusi nagu nad neid ise nimetasid.

Kuid ERJK-i analüüsi järgi olid need Tallinna eelarvest rahastatud teavitused 2013. aasta kohalike valimiste taustal mõistetavad poliitikute või erakondade valimisreklaamina. ERJK tõi analüüsis esile Tallinna Hiiu staadioni avamise plakati, millel olid Mutli, Savisaar ja Sarapuu. Plakati kulud olid kokku 11 000 eurot. ERJK otsustas, et nende reklaamide eest makstud raha on erakonnale tehtud keelatud annetus, mis tuleb Tallinna linnale tagasi maksta.

Sarapuu pidi ettekirjutuse järgi linnale tagasi maksma 3667 eurot. Sarapuu maksis raha tagasi juba 2014. aasta juulis ja Keskerakond kompenseeris talle selle. Sellegipoolest vaidlustas Sarapuu eelmise aasta juunis kohtus ERJK-i ettekirjutuse maksta tagasi üle 3000 euro reklaamiraha.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema