Arvatust kulukamaks paisunud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi valmimine lükkus uude aastasse ({{commentsTotal}})

Eesti suurim avaliku sektori IT-projekt - sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem - pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima tänaseks, kuid projekti maht osutus arendaja jaoks sedavõrd suureks, et tähtaeg lükati uue aasta algusesse. Esialgsete hinnangute järgi pidi uus infosüsteem maksma minema 7,1 miljonit eurot, kuid tänaseks on eelarve paisunud 7,7 miljonini.

SKAIS2 on sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem, millega on seotud kõik pensionid, perehüvitised, toetused ning andmevahetus erinevate riigiasutuste vahel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tegu on ka ühe olulise eeldusega selleks, et uuest aastast saaks töövõimereform täielikult käivituda, sest siis peavad seni sotsiaalkindlustusameti käsutuses olnud andmed töövõimetuspensionäride kohta minema töötukassa alla ning seda just selle infosüsteemi kaudu.

Asjaosalised kinnitavad, et inimesed ei jää oma toetustest ja pensionidest ilma ka juhul, kui SKAIS2 ei saa õigeks ajaks valmis.

"See töö saab tehtud, vähemalt nii on sotsiaalkindlustusameti uus peadirektor lubanud. Samal ajal me peame loomulikult arvestama näiteks töövõimereformiga seoses, et töötukassa alles hiljuti andis meile teada, et nende infosüsteemide arendamine ka natuke viibib, mistõttu me pidime oma arendusplaanides ka sellekohased muudatused tegema," selgitas sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

Süsteemi algne tähtaeg lükkus tänasest uude aastasse.

Töötukassa märkis, et selle infosüsteemide arendamine SKAIS2 ajakava ei mõjuta. "Töötukassa infosüsteemide arendustööd on täielikult graafikus. Arendustööd sisaldavad seitsme töötukassa andmevahetuse teenuse loomist sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 tarbeks. Seitsmest teenusest kuus on juba praegu – mitu kuud enne tähtaega – valmis ning viimane teenus valmib töötukassa arenduspartneri Nortali kinnitusel tähtaegselt septembri alguses," selgitas töötukassa.

"Vaieldamatult oli ajaperiood üldse tervikuna liiga lühike. Alati, kui selliseid otsuseid teha, siis peab vaatama, mis on reaalselt infotehnoloogiliselt ja inimjõu kaasamisel võimalik mingisuguse aja jooksul ära teha. See on kindlasti üks põhjus, aga teine põhjus ka see, et väga palju on olnud muudatusi kogu perioodi jooksul ka seadustes," rääkis Tieto Estonia tegevjuht Anneli Heinsoo.

Muudatused seadustes on kergitanud ka projekti maksumust - näiteks lisandus hulk teenuseid seoses äsja vastu võetud perehüvitiste seaduse ja elatisabifondi loomisega.

"SKAIS2 projekt on pingeline, aga ta on seda kogu aeg olnud. Meil on esimesed tööprotsessid valmis sellisena, et neid on võimalik täisahelana testida testkeskkonnas, aga tõsine suur testimine algab augustis-septembris plaaniga 2. jaanuarist järk-järgult SKAIS2 käivitada," rääkis Aaviksoo.

"Meil on plaanid ja kokkulepped ja me järgime neid väga hoolega ja hangime ka aeg-ajalt sõltumatud auditid sinna juurde. Kui kindlad me selles kokkulepitud plaanide järgimises oleme? Hetkel, täna, on kriitilised tarned lähinädalatel tulemas ja seni on arendaja lubanud, et need tarned saavad tehtud vastavalt kokkulepitud plaanile ja sellest teeme meie ka oma järeldused. Me sisuliselt iga nädal jälgime selle projekti seisu ja anname hinnanguid selles osas," lisas ta.

Projekti alustas Tieto koos teise tarkvaraettevõtte - Icefire'ga -, kuid nemad loobusid.

Ka Anneli Heinsoo lubab, et süsteem läheb käiku järgmise aasta 2. jaanuaril.

Toimetaja: Merili Nael



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008. aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Uuendatud: 18:24 
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.