Arvatust kulukamaks paisunud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi valmimine lükkus uude aastasse ({{commentsTotal}})

Eesti suurim avaliku sektori IT-projekt - sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem - pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima tänaseks, kuid projekti maht osutus arendaja jaoks sedavõrd suureks, et tähtaeg lükati uue aasta algusesse. Esialgsete hinnangute järgi pidi uus infosüsteem maksma minema 7,1 miljonit eurot, kuid tänaseks on eelarve paisunud 7,7 miljonini.

SKAIS2 on sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem, millega on seotud kõik pensionid, perehüvitised, toetused ning andmevahetus erinevate riigiasutuste vahel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tegu on ka ühe olulise eeldusega selleks, et uuest aastast saaks töövõimereform täielikult käivituda, sest siis peavad seni sotsiaalkindlustusameti käsutuses olnud andmed töövõimetuspensionäride kohta minema töötukassa alla ning seda just selle infosüsteemi kaudu.

Asjaosalised kinnitavad, et inimesed ei jää oma toetustest ja pensionidest ilma ka juhul, kui SKAIS2 ei saa õigeks ajaks valmis.

"See töö saab tehtud, vähemalt nii on sotsiaalkindlustusameti uus peadirektor lubanud. Samal ajal me peame loomulikult arvestama näiteks töövõimereformiga seoses, et töötukassa alles hiljuti andis meile teada, et nende infosüsteemide arendamine ka natuke viibib, mistõttu me pidime oma arendusplaanides ka sellekohased muudatused tegema," selgitas sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

Süsteemi algne tähtaeg lükkus tänasest uude aastasse.

Töötukassa märkis, et selle infosüsteemide arendamine SKAIS2 ajakava ei mõjuta. "Töötukassa infosüsteemide arendustööd on täielikult graafikus. Arendustööd sisaldavad seitsme töötukassa andmevahetuse teenuse loomist sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 tarbeks. Seitsmest teenusest kuus on juba praegu – mitu kuud enne tähtaega – valmis ning viimane teenus valmib töötukassa arenduspartneri Nortali kinnitusel tähtaegselt septembri alguses," selgitas töötukassa.

"Vaieldamatult oli ajaperiood üldse tervikuna liiga lühike. Alati, kui selliseid otsuseid teha, siis peab vaatama, mis on reaalselt infotehnoloogiliselt ja inimjõu kaasamisel võimalik mingisuguse aja jooksul ära teha. See on kindlasti üks põhjus, aga teine põhjus ka see, et väga palju on olnud muudatusi kogu perioodi jooksul ka seadustes," rääkis Tieto Estonia tegevjuht Anneli Heinsoo.

Muudatused seadustes on kergitanud ka projekti maksumust - näiteks lisandus hulk teenuseid seoses äsja vastu võetud perehüvitiste seaduse ja elatisabifondi loomisega.

"SKAIS2 projekt on pingeline, aga ta on seda kogu aeg olnud. Meil on esimesed tööprotsessid valmis sellisena, et neid on võimalik täisahelana testida testkeskkonnas, aga tõsine suur testimine algab augustis-septembris plaaniga 2. jaanuarist järk-järgult SKAIS2 käivitada," rääkis Aaviksoo.

"Meil on plaanid ja kokkulepped ja me järgime neid väga hoolega ja hangime ka aeg-ajalt sõltumatud auditid sinna juurde. Kui kindlad me selles kokkulepitud plaanide järgimises oleme? Hetkel, täna, on kriitilised tarned lähinädalatel tulemas ja seni on arendaja lubanud, et need tarned saavad tehtud vastavalt kokkulepitud plaanile ja sellest teeme meie ka oma järeldused. Me sisuliselt iga nädal jälgime selle projekti seisu ja anname hinnanguid selles osas," lisas ta.

Projekti alustas Tieto koos teise tarkvaraettevõtte - Icefire'ga -, kuid nemad loobusid.

Ka Anneli Heinsoo lubab, et süsteem läheb käiku järgmise aasta 2. jaanuaril.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: