Arvatust kulukamaks paisunud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi valmimine lükkus uude aastasse ({{commentsTotal}})

Eesti suurim avaliku sektori IT-projekt - sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem - pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima tänaseks, kuid projekti maht osutus arendaja jaoks sedavõrd suureks, et tähtaeg lükati uue aasta algusesse. Esialgsete hinnangute järgi pidi uus infosüsteem maksma minema 7,1 miljonit eurot, kuid tänaseks on eelarve paisunud 7,7 miljonini.

SKAIS2 on sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem, millega on seotud kõik pensionid, perehüvitised, toetused ning andmevahetus erinevate riigiasutuste vahel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tegu on ka ühe olulise eeldusega selleks, et uuest aastast saaks töövõimereform täielikult käivituda, sest siis peavad seni sotsiaalkindlustusameti käsutuses olnud andmed töövõimetuspensionäride kohta minema töötukassa alla ning seda just selle infosüsteemi kaudu.

Asjaosalised kinnitavad, et inimesed ei jää oma toetustest ja pensionidest ilma ka juhul, kui SKAIS2 ei saa õigeks ajaks valmis.

"See töö saab tehtud, vähemalt nii on sotsiaalkindlustusameti uus peadirektor lubanud. Samal ajal me peame loomulikult arvestama näiteks töövõimereformiga seoses, et töötukassa alles hiljuti andis meile teada, et nende infosüsteemide arendamine ka natuke viibib, mistõttu me pidime oma arendusplaanides ka sellekohased muudatused tegema," selgitas sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

Süsteemi algne tähtaeg lükkus tänasest uude aastasse.

Töötukassa märkis, et selle infosüsteemide arendamine SKAIS2 ajakava ei mõjuta. "Töötukassa infosüsteemide arendustööd on täielikult graafikus. Arendustööd sisaldavad seitsme töötukassa andmevahetuse teenuse loomist sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 tarbeks. Seitsmest teenusest kuus on juba praegu – mitu kuud enne tähtaega – valmis ning viimane teenus valmib töötukassa arenduspartneri Nortali kinnitusel tähtaegselt septembri alguses," selgitas töötukassa.

"Vaieldamatult oli ajaperiood üldse tervikuna liiga lühike. Alati, kui selliseid otsuseid teha, siis peab vaatama, mis on reaalselt infotehnoloogiliselt ja inimjõu kaasamisel võimalik mingisuguse aja jooksul ära teha. See on kindlasti üks põhjus, aga teine põhjus ka see, et väga palju on olnud muudatusi kogu perioodi jooksul ka seadustes," rääkis Tieto Estonia tegevjuht Anneli Heinsoo.

Muudatused seadustes on kergitanud ka projekti maksumust - näiteks lisandus hulk teenuseid seoses äsja vastu võetud perehüvitiste seaduse ja elatisabifondi loomisega.

"SKAIS2 projekt on pingeline, aga ta on seda kogu aeg olnud. Meil on esimesed tööprotsessid valmis sellisena, et neid on võimalik täisahelana testida testkeskkonnas, aga tõsine suur testimine algab augustis-septembris plaaniga 2. jaanuarist järk-järgult SKAIS2 käivitada," rääkis Aaviksoo.

"Meil on plaanid ja kokkulepped ja me järgime neid väga hoolega ja hangime ka aeg-ajalt sõltumatud auditid sinna juurde. Kui kindlad me selles kokkulepitud plaanide järgimises oleme? Hetkel, täna, on kriitilised tarned lähinädalatel tulemas ja seni on arendaja lubanud, et need tarned saavad tehtud vastavalt kokkulepitud plaanile ja sellest teeme meie ka oma järeldused. Me sisuliselt iga nädal jälgime selle projekti seisu ja anname hinnanguid selles osas," lisas ta.

Projekti alustas Tieto koos teise tarkvaraettevõtte - Icefire'ga -, kuid nemad loobusid.

Ka Anneli Heinsoo lubab, et süsteem läheb käiku järgmise aasta 2. jaanuaril.

Toimetaja: Merili Nael



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: