Nestor: president valitakse riigikogus ({{commentsTotal}})

Eiki Nestor
Eiki Nestor Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Sotsiaaldemokraatide presidendikandidaat Eiki Nestor kinnitas Hiiu Lehele antud intervjuus, et oskab hästi arvutada ja usub seetõttu, et uus president valitakse ära riigikogus.

“Ma olen matemaatikaklassi poiss ja oskan arvutada ka,” ütles Nestor ajalehele.

Nestori sõnul on mulje, et presidenti riigikogus ära ei valita, tekkinud sellest, et loetakse, kes on ühe või teise võimaliku kandidaadi poolt. Palju olulisem on, kui palju on neid, kes oleksid valmis otsima ühist kandidaati, selgitas ta.

Nestor ütles, et 14. juuni seisuga on 85 riigikogu saadikut valmis ja võimelised koostööks, et ühine presidendikandidaat leida. See viitab ilmselt kõigile riigikogu fraktsioonidele peale EKRE ja Vabaerakonna.

Sotsidel pole piisavalt hääli, et üksi oma kandidaati riigikogus üles seada. Riigikogus on neil 15 kohta, presidendikandidaadi esitamiseks on vaja 21 häält.

“Vabaerakond on mulle küsimärk, aga ma loodan, et ka seal on inimesi, kes on selleks valmis, suurem osa Keskfraktsioonist ja võimuliidu erakonnad küll,” ütles Nestor. “Võib olla siis EKRE ongi ainus, keda riigikogus valimine ei huvita karvavõrdki.”

Nestor ennustas, et ühine kandidaat leitakse, aga teda hakatakse otsima alles siis, kui "kõik kandidaadi kandidaadid on käinud läbi tule, vee ja vasktorude". See võib viidata stsenaariumile, kus presidendivalimised tulevad valimiskogust tagasi riigikokku.

Sotsidel pole piisavalt hääli, et üksi oma kandidaati riigikogus üles seada. Riigikogus on neil 15 kohta, presidendikandidaadi esitamiseks on vaja 21 häält.

Nestor ütles, et temast saaks selline president, kelles inimesed tunnevad ära kui mitte iseenda, siis naabrimehe naabrimehe kindlasti. Ta pidas ka vajalikuks välja öelda arvamus olulises väärtusküsimuses ehk nende inimeste kohta, kes räägivad, et 27-aastane naine, kel pole lapsi, on kahjulik element: “Vabandage mind, aga niisuguseid idioote on ka mujal Euroopas. See on osa inimese vabadusest - olla loll.”



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: