Transaviabaltika lendude täituvus on seni olnud alla poole ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR/Margus Muld

Alates juunikuust lennuliiklust Eesti saartega korraldava Leedu Transaviabaltika sõnul on esimese 10 tegevuspäeva jooksul olnud lennukite täituvus veidi alla 50 protsendi, kokku on reisijaid olnud 800.

Perioodil 20. juunist 30. juunini on kehvade ilmastikuolude tõttu ära jäänud üks lend Kärdlasse, vahendas Meie Maa.

Transaviabaltika alustas lende 19-kohalise reisilennukiga LET L410. Käesoleva nädala kolmapäevast liitus liini teenindama ka Jetstream 32 lennuk.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hankel saarte lennuühenduse pidamiseks tegi kolmest pakkujast parima pakkumise Transaviabaltika. Leping liinide teenindamiseks kestab kuni 31. maini 2019.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: