Vaivara tahab endaga liita oma territooriumil asuvad Kohtla-Järve linnaosad ({{commentsTotal}})

Eesseisev haldusreform sunnib omavalitsusi koos naabritega tulevikuplaane pidama. Vaivara vald on valmis enesega liitma kaks oma territooriumil paiknevat Kohtla-Järve linnaosa.

Aastakümneid on Ida-Virumaal haldusalased murelapsed olnud Kohtla-Järve lahuslinnaosad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Minevikus kaevandusasulatena rajatud Sirgala ja Viivikonna paiknevad keset Vaivara valda, Kohtla-Järvelt enam kui 40 kilomeetri kaugusel ja on praeguseks valdavalt varemeis. Vaivara vald on teinud ettepaneku valitsusele ja Kohtla-Järve linnale leppimaks kokku linnaosade liitmistingimuste osas.

"Põhimõtteliselt on täna riigipoolne seisukoht selline, et nad on valmis edaspidise finantseerimisega, kui meil on selge, milline on Viivikonna ja Sirgala arenguplaanid lähiperspektiivis. Ilma nende linnaosade endaga liitmata me tulevikus ei saaks," ütles Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid.

Kohtla-Järve juhid peavad Sirgala ja Viivikonna liitmist Vaivara vallaga igati mõistlikuks ja loogiliseks. Seni koosneb Kohtla-Järve kuuest üksteisest kaugel asuvast raskesti juhitavast linnaosast ja Kohtla-Järve haldusreformijärgsete tulevikuplaanidega see hästi kokku ei sobi.

"22. juuni istungil oli meie volikogu poolt tehtud Jõhvi vallale, Kohtla vallale, Kohtla-Nõmme vallale, Toila vallale ja Mäetaguse vallale ettepanek ühineda, selleks et oleks moodustatud üks suur omavalitsus," rääkis Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov.

Vallavanem Veikko Luhalaid linnaosade liitmisest vallale otsest kasu ei näe, sest Vaivarale lisanduks Sirgala ja Viivikonna liitmisega vaid poolteistsada elanikku. Küll ootab ees hulk muresid sealsete tondilosside lammutamisega ja Sirgala ja Viivikonna heakorrastamisega.

Luhalaiu sõnul peaks pärast haldusreformi Eesti omavalitsuskaart siiski loogiline välja nägema.

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: