Vaivara tahab endaga liita oma territooriumil asuvad Kohtla-Järve linnaosad ({{commentsTotal}})

Eesseisev haldusreform sunnib omavalitsusi koos naabritega tulevikuplaane pidama. Vaivara vald on valmis enesega liitma kaks oma territooriumil paiknevat Kohtla-Järve linnaosa.

Aastakümneid on Ida-Virumaal haldusalased murelapsed olnud Kohtla-Järve lahuslinnaosad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Minevikus kaevandusasulatena rajatud Sirgala ja Viivikonna paiknevad keset Vaivara valda, Kohtla-Järvelt enam kui 40 kilomeetri kaugusel ja on praeguseks valdavalt varemeis. Vaivara vald on teinud ettepaneku valitsusele ja Kohtla-Järve linnale leppimaks kokku linnaosade liitmistingimuste osas.

"Põhimõtteliselt on täna riigipoolne seisukoht selline, et nad on valmis edaspidise finantseerimisega, kui meil on selge, milline on Viivikonna ja Sirgala arenguplaanid lähiperspektiivis. Ilma nende linnaosade endaga liitmata me tulevikus ei saaks," ütles Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid.

Kohtla-Järve juhid peavad Sirgala ja Viivikonna liitmist Vaivara vallaga igati mõistlikuks ja loogiliseks. Seni koosneb Kohtla-Järve kuuest üksteisest kaugel asuvast raskesti juhitavast linnaosast ja Kohtla-Järve haldusreformijärgsete tulevikuplaanidega see hästi kokku ei sobi.

"22. juuni istungil oli meie volikogu poolt tehtud Jõhvi vallale, Kohtla vallale, Kohtla-Nõmme vallale, Toila vallale ja Mäetaguse vallale ettepanek ühineda, selleks et oleks moodustatud üks suur omavalitsus," rääkis Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov.

Vallavanem Veikko Luhalaid linnaosade liitmisest vallale otsest kasu ei näe, sest Vaivarale lisanduks Sirgala ja Viivikonna liitmisega vaid poolteistsada elanikku. Küll ootab ees hulk muresid sealsete tondilosside lammutamisega ja Sirgala ja Viivikonna heakorrastamisega.

Luhalaiu sõnul peaks pärast haldusreformi Eesti omavalitsuskaart siiski loogiline välja nägema.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: