President nimetas ametisse seitse uut kohtunikku ({{commentsTotal}})

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, Ruth Prigoda, Erkki Hirsnik, Mati Maksing, president Toomas Hendrik Ilves, Liis Arrak, Kadi Aavik, Juhan Sarv ning Anu Maria Brenner.
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, Ruth Prigoda, Erkki Hirsnik, Mati Maksing, president Toomas Hendrik Ilves, Liis Arrak, Kadi Aavik, Juhan Sarv ning Anu Maria Brenner. Autor/allikas: Raul Mee

President Toomas Hendrik Ilves nimetas ametisse kolm ringkonnakohtunikku, kaks halduskohtunikku ja kaks maakohtu kohtunikku.

Uued kohtunikud asuvad tööle Tallinna ringkonnakohtus, Tartu ringkonnakohtus, Tallinna halduskohtus ja Tartu maakohtus. Teise astme kohtunikuks nimetati Liis Arrak, Juhan Sarv ja Mati Maksing, esimese astme kohtunikeks Kadi Aavik, Erkki Hirsnik, Anu Maria Brenner ja Ruth Prigoda.

Liis Arrak asub Tallinna ringkonnakohtus tööle alates 1. oktoobrist. Liis Arrak omandas Tartu Ülikoolis magister iurise kraadi õigusteaduse erialal 2005. aastal. Alates 2004. aastast on ta töötanud riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunikuna ning on alates 2007. aastast olnud Tartu ülikooli õigusteaduskonnas vastutav õppejõud tsiviilõiguse üldosa ja perekonnaõiguse alal. Liis Arrak on avaldanud publikatsioone nii Eesti kui välismaa teadusajakirjades.

Juhan Sarv asub Tartu ringkonnakohtus teenistusse 1. augustist 2017. Juhan Sarv omandas Tartu ülikoolis baccalaureus artiumi kraadi õigusteaduse erialal 2002. aastal. Alates 2002. aastast on ta töötanud riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna. Juhan Sarv on avaldanud mitmeid publikatsioone Eesti teadusajakirjades.

Mati Maksing asub teenistusse Tallinna ringkonnakohtus 10. oktoobrist. Mati Maksing omandas Tartu ülikoolis baccalaureus artiumi kraadi õigusteaduse erialal 2004. aastal. Enne ringkonnakohtunikuks nimetamist töötas Mati Maksing Harju maakohtu kohtunikuna ning eelnevalt ka advokaadina.

Kadi Aavik asub Tartu maakohtus tööle alates 1. augustist. Ta on omandanud õigusteaduse magistrikraadi Tartu ülikoolis 2009. aastal. Enne kohtunikuks nimetamist töötas Kadi Aavik Tartu maakohtu Viljandi kohtumajas kohtujuristina, enne seda kolm aastat Tartu maakohtus kohtunikukandidaadina ning varasemalt ka notari abina.

Erkki Hirsnik asub teenistusse Tartu maakohtus 1. septembrist. Ta omandas õigusteaduse magistrikraadi Tartu ülikoolis 2008. aastal ning doktorikraadi õigusteaduses Berliini Humboldti ülikoolis 2013. aastal. Erkki Hirsnik on töötanud alates 2009. aastast riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna. Alates 2009. aastast on ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas viinud läbi karistusõiguse üldosa seminare ning alates 2011. aastast olnud kohtunike koolitaja küber- ja konkurentsikuritegevuse ning isikuvastaste kuritegude teemadel.

Anu Maria Brenner asub teenistusse 1. jaanuarist 2017 Tallinna halduskohtus. Ta on omandanud Tartu ülikoolis õigusteaduse magistrikraadi 2012. aastal. Enne kohtunukuks nimetamist töötas Anu Maria Brenner Tallinna ringkonnakohtus kohtujuristina, varasemalt juristi ja advokaadina ning Tallinna halduskohtus konsultandina.

Ruth Prigoda asub Tallinna halduskohtus tööle alates 1. augustist. Ta on omandanud Tartu ülikooli õigusinstituudis baccalaureus artiumi kraadi õigusteaduse erialal 2005. aastal. Enne kohtunikuks nimetamist töötas Ruth Prigoda Tallinna halduskohtus kohtujuristina ning enne seda Tallinna halduskohtus kohtunikukandidaadina. Aastatel 2009-2013 töötas Ruth Prigoda keskkonnaameti õigusosakonnas juristina ning 2005-2007 keskkonnaministeeriumi õigusosakonnas juristina. Aastatel 2007-2013 oli Ruth Prigoda Notaride Koja notarikandidaat.

Toimetaja: Marek Kuul



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: