Tallinna randades abistavad vetelpäästjaid töömalevlased ({{commentsTotal}})

Malevlased
Malevlased Autor/allikas: G4S

Juulis võivad Pirita ja Stroomi ranna külastajad märgata punastes särkides noori rannavalve abilisi, kelleks on 14-16-aastased G4S töömalevlased.

Rannas aitavad noored abilised vetelpäästjatel teha pea kõike, mida vetelpäästjatel oma töös teha tuleb, välja arvatud esmaabi andmine ja päästetööd.

"Näiteks ranna heakorra eest hoolitsemine, rannas patrullimine, vee- ja õhutemperatuuri mõõtmine ja infotabloode andmete uuendamine," ütles töömaleva projektijuht Iiris Embrich ja lisas, et randades juhendavad töömalevlasi G4S Eesti rannavalvurid.

Enne randa tööle asumist läbisid noored põhjaliku väljaõppe.

G4S "Julged hoolida?" töömalevlased tunneb rannas ära punaste särkide järgi, mille varrukal on G4S logo ja seljal päästerõnga kujutis kirjaga "Rannavalve abiline".

Kokku alustab töömalevas tööd 21 noort.

Toimetaja: Marek Kuul



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: