Öösel jäi elektririkke tõttu pimedaks pool Saaremaad ja kogu Hiiumaa ({{commentsTotal}})

{{1467538189000 | amCalendar}}

Täna öösel Kuressaare külje all asuvas Sikassaare alajaamas toimunud rikke tõttu jäi kuni kaheks tunniks elektrita kogu Kuressaare linn, pool Saaremaad ja terve Hiiumaa.

Elekter oli korraga ära enam kui 21 600 tarbijal. Kuressaare haiglast öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et neil tuli käivitada küll varugeneraator, aga midagi kriitilist elektri kadumise tõttu öösel haigla töös ei olnud.

Eleringi esindaja kinnitas, et alajaamas toimunud traforike, mis tõi kaasa viimaste aastate suurima elektrikatkestuse saartel, ei olnud seotud öösel saartel möllanud äikesega.

"See on viimaste aegade kindlasti kõige suurem katkestus saartel, see on tõsi. Tundub, et tegemist oli ühe seadme tehnilise rikkega. Öösel me eraldasime selle vigastatud osa ülejäänud alajaama skeemist ja peale selle osa eraldamist meil õnnestus elektrivarustus taastada," selgitas Eleringi juhtimiskeskuse juhataja Märt Allika.

Praegu käivad tööd rikkis seadme vahetamiseks.

"Kui me nüüd selle seadme asendame, siis saame töösse viia ka teise trafo ja siis peaks taastuma normaalne skeem. Samas tarbijate poolelt mingit sellist mõju või tunnetust ei ole, et üks nendest trafodest on väljas. Neile peaks praegu olema kõik tavapärane," lisas Allika.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: