Video: Pühajärvelt päästeti tormi kätte jäänud inimesi, kaks paati uppus ({{commentsTotal}})

Olukord Pühajärvel 3. juuli päeval, video stoppkaader.
Olukord Pühajärvel 3. juuli päeval, video stoppkaader. Autor/allikas: Kaarel Tigane

G4S vetelpäästjad tõid täna Pühajärvel kaldale kaks paadiseltskonda, kelle paadid oli tugev torm ja vihmasadu uputanud. Isa ja tütar pääsesid tänu päästevestidele, teine paadiseltskond sai tormi eest varju ühel saarel RMK puhkemajas.

Kell 13.05 said vetelpäästjad kohalikust paadilaenutusest info, et neile helistas meesterahvas, kes koos 12-aastase tütrega ei jõudnud enne äikesetormi kaldale pääseda, kuna olid liiga kaugel.

Appi tõtanud vetelpäästjad leidsid järvel uppuva paadi, millel vaid nina veest väljas ja sealtsamast ka meesterahva ja tüdruku. Isa ja tütar olid sunnitud tormi käes uppuva paadi hülgama ja haarasid abi saabumiseni kinni ühel saarekesel olnud puurondist.

Rannavalvurid võtsid mehe ja tüdruku oma paati, tegid uppuva paadi veest tühjaks, panid sleppi ja sõitsid tagasi kaldale.

Päästeoperatsioon kulges äikesetormi tõttu raskelt. Sadas rahet, lõi äikest ja puhus tugev tuul, mis murdis puid.

Hiljem teatati ka teisest juhtumist

13.31 teatati paadilaenutusest G4S rannavalvele, et hommikul läks järvele veel üks paatkond, kes pole naasnud.

Vetelpäästjad asusid neid järvel otsima. Pärast mõnda aega järvel tiirutamist märkasid nad ühel saarel erksavärvilisi päästeveste.

Naisterahvas oma vanavanemate ja 3-aastase pojaga oli tormi eest varjunud ühele saarele RMK puhkemajja. Nendegi paat oli tugeva vihmasajuga vett täis läinud ja uppunud.

Telefoni, millega abi kutsuda, neist kellelgi ei olnud.

Vetelpäästjad aitasid inimesed oma paati, kallasid uppunud paadi veest tühjaks, võtsid selle sleppi ja sõitsid tagasi kaldale.

Kõikidel paadisolijatel olid seljas päästevestid.

Riigi ilmateenistus hoiatab, et täna on mitmel pool, enamasti Kesk- ja Ida-Eestis äikest ja sadu on tugev. Äikesepilvede all on tugevaid puhanguid kuni 20 meetrit sekundis. 

Mobiilivideo olukorrast Pühajärvel 3. juuli päeval (Kaarel Tigane):

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: