Video: Pühajärvelt päästeti tormi kätte jäänud inimesi, kaks paati uppus ({{commentsTotal}})

Olukord Pühajärvel 3. juuli päeval, video stoppkaader.
Olukord Pühajärvel 3. juuli päeval, video stoppkaader. Autor/allikas: Kaarel Tigane

G4S vetelpäästjad tõid täna Pühajärvel kaldale kaks paadiseltskonda, kelle paadid oli tugev torm ja vihmasadu uputanud. Isa ja tütar pääsesid tänu päästevestidele, teine paadiseltskond sai tormi eest varju ühel saarel RMK puhkemajas.

Kell 13.05 said vetelpäästjad kohalikust paadilaenutusest info, et neile helistas meesterahvas, kes koos 12-aastase tütrega ei jõudnud enne äikesetormi kaldale pääseda, kuna olid liiga kaugel.

Appi tõtanud vetelpäästjad leidsid järvel uppuva paadi, millel vaid nina veest väljas ja sealtsamast ka meesterahva ja tüdruku. Isa ja tütar olid sunnitud tormi käes uppuva paadi hülgama ja haarasid abi saabumiseni kinni ühel saarekesel olnud puurondist.

Rannavalvurid võtsid mehe ja tüdruku oma paati, tegid uppuva paadi veest tühjaks, panid sleppi ja sõitsid tagasi kaldale.

Päästeoperatsioon kulges äikesetormi tõttu raskelt. Sadas rahet, lõi äikest ja puhus tugev tuul, mis murdis puid.

Hiljem teatati ka teisest juhtumist

13.31 teatati paadilaenutusest G4S rannavalvele, et hommikul läks järvele veel üks paatkond, kes pole naasnud.

Vetelpäästjad asusid neid järvel otsima. Pärast mõnda aega järvel tiirutamist märkasid nad ühel saarel erksavärvilisi päästeveste.

Naisterahvas oma vanavanemate ja 3-aastase pojaga oli tormi eest varjunud ühele saarele RMK puhkemajja. Nendegi paat oli tugeva vihmasajuga vett täis läinud ja uppunud.

Telefoni, millega abi kutsuda, neist kellelgi ei olnud.

Vetelpäästjad aitasid inimesed oma paati, kallasid uppunud paadi veest tühjaks, võtsid selle sleppi ja sõitsid tagasi kaldale.

Kõikidel paadisolijatel olid seljas päästevestid.

Riigi ilmateenistus hoiatab, et täna on mitmel pool, enamasti Kesk- ja Ida-Eestis äikest ja sadu on tugev. Äikesepilvede all on tugevaid puhanguid kuni 20 meetrit sekundis. 

Mobiilivideo olukorrast Pühajärvel 3. juuli päeval (Kaarel Tigane):

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema