Skandaali sattunud Vene lasteombudsman kontrollib puhkuse ajal Krimmi lastelaagreid ({{commentsTotal}})

Lasteombudsman Pavel Astahhov 1. juulil Simferopolis.
Lasteombudsman Pavel Astahhov 1. juulil Simferopolis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Väljaütlemiste tõttu skandaalidesse sattunud Venemaa lasteombudsman Pavel Astahhov külastab puhkuse ajal Krimmis asuvaid sanatooriume, et tutvuda nende korrashoiu ja ohutusnõuetele vastuvusega, teatasid ombudsmani ametnikud.

"Pavel Astahhov on praegu plaanilisel puhkusel, mille ta veedab koos perega Krimmis. Minu andmetel kavatseb ta poolsaarel muuhulgas külastada mõningaid lastele mõeldud sanatooriume eesmärgiga tutvuda sealsete puhketingimustega ning kontrollida ohutusnõuete täitmist," vahendas gazeta.ru lasteombudsmani esindajat.

Lasteombudsmani kontorist lisati, et vaatamata Astahhovi tagasiastumisele, pole riigi poolt lastele antava abi kättesaadavusega mingeid probleeme.

Varem kinnitas Kremli allikas Vene meediale, et pärast puhkust astub Astahhov ametist tagasi.

Astahhovi tagasiastumist on nõutud juba pikemat aega

Venemaa meedias hakkasid eelmisel nädalal levima väited, et lasteombudsman Pavel Astahhov on esitanud lahkumisavalduse, kuigi president Vladimir Putin polevat sellele veel alla kirjutanud. Hiljem kinnitas ka Astahhov ise, et on pärast "tõsist jutuajamist" lahkumisavalduse esitanud, kuid ametlikku käiku polevat Kremlis sellele veel antud.

Ebakorrektseks peetud väljaütlemiste poolest tuntud Astahhovi tagasiastumist on nõutud juba pikemat aega.

Põhjus, miks Astahhovi võimalik tagasiastumine praegu nii palju tähelepanu pälvib, on väide, mille kohaselt pöördus ta haiglas Karjala ohvriterohkest paadiõnnetusest pääsenud laste poole küsimusega: "No mis? Kuidas ujusite?".

Juhtum hakkas Vene sotsiaalmeedias kulutulena levima ning peagi algatati petitsioon, millega nõuti mehe tagasiastumist. Eile õhtuks oli keskkonnas Change.org petitsiooniga liitunud rohkem 150 000 inimest. Lisaks on Astahhovi vastu sõna võetud ka riigiduumas.

Astahhov ise aga väitis oma Instagrami kontol, et tema sõnad on skandaali eesmärgil kontekstist välja rebitud. Ombudsmani arvates tuleb šokis lastega kõigepealt kontakt leida ja seetõttu tasub rääkida ka "nende keeles".

Astahhov on ka varem kummaliste avaldustega tähelepanu pälvinud

Paraku pole tegu esimese korraga, mil Astahhov oma väljaütlemistega skandaale ja halvakspanu tekitab.

1966. aastal sündinud Astahhov on endine KGB töötaja, kes asus lasteombudsmani ametikohale 2009. aastal.

Enne seda töötas ta advokaadina ning tema firma esindas mitmete mõjuvõimsate isikute huvisid, näiteks olid tema klientide seas endine Moskva linnapea Juri Lužkov ja endine Vene Kontrollikoja esimees Sergei Stepašin.

Aastatel 2007–2010 oli ta Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ühiskondliku nõukogu liige.

Lasteombudsmanina on ta sageli esinenud Kremli infosõda meenutavate avaldustega. Näiteks on tema erilise kriitika pälvinud Põhjamaad, sealhulgas Soome, kui teemaks on laste hooldusõiguse vaidlused, mille üheks osapooleks on ka Venemaa kodanik.

Lisaks on ta ka mõistnud hukka selle, kuidas lääneriikides kooliõpilastele seksuaalõpetust antakse. Astahhovi sõnul Venemaal mingit sellist õpetust jagada pole vaja, sest selle ülesandega saavat suurepäraselt hakkama ka klassikaline vene kirjandus.

Paraku on mõned tema mõtted ka siseriiklikus inforuumis tugeva kriitika alla sattunud. Näiteks eelmisel aastal kommenteeris ta juhtumit, kus Tšetšeenias abiellus üks kohalik mõjuvõimas 57-aastane politseiülem 17-aastase neiuga ning mitmed asjaolud tekitasid kahtlusi, et tegu oli sunniviisilise abieluga. Astahhovi meelest esineb maailmas kohti, kus naised ongi juba 27-aastaselt "närtsinud" ning seega polevatki varases eas abiellumises midagi imelikku. Hiljem ta küll vabandas kaukaaslannade ees, kuid väitis ka siis, et tema sõnu oli kontekstist välja võetud.

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: