Skandaali sattunud Vene lasteombudsman kontrollib puhkuse ajal Krimmi lastelaagreid ({{commentsTotal}})

Lasteombudsman Pavel Astahhov 1. juulil Simferopolis.
Lasteombudsman Pavel Astahhov 1. juulil Simferopolis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Väljaütlemiste tõttu skandaalidesse sattunud Venemaa lasteombudsman Pavel Astahhov külastab puhkuse ajal Krimmis asuvaid sanatooriume, et tutvuda nende korrashoiu ja ohutusnõuetele vastuvusega, teatasid ombudsmani ametnikud.

"Pavel Astahhov on praegu plaanilisel puhkusel, mille ta veedab koos perega Krimmis. Minu andmetel kavatseb ta poolsaarel muuhulgas külastada mõningaid lastele mõeldud sanatooriume eesmärgiga tutvuda sealsete puhketingimustega ning kontrollida ohutusnõuete täitmist," vahendas gazeta.ru lasteombudsmani esindajat.

Lasteombudsmani kontorist lisati, et vaatamata Astahhovi tagasiastumisele, pole riigi poolt lastele antava abi kättesaadavusega mingeid probleeme.

Varem kinnitas Kremli allikas Vene meediale, et pärast puhkust astub Astahhov ametist tagasi.

Astahhovi tagasiastumist on nõutud juba pikemat aega

Venemaa meedias hakkasid eelmisel nädalal levima väited, et lasteombudsman Pavel Astahhov on esitanud lahkumisavalduse, kuigi president Vladimir Putin polevat sellele veel alla kirjutanud. Hiljem kinnitas ka Astahhov ise, et on pärast "tõsist jutuajamist" lahkumisavalduse esitanud, kuid ametlikku käiku polevat Kremlis sellele veel antud.

Ebakorrektseks peetud väljaütlemiste poolest tuntud Astahhovi tagasiastumist on nõutud juba pikemat aega.

Põhjus, miks Astahhovi võimalik tagasiastumine praegu nii palju tähelepanu pälvib, on väide, mille kohaselt pöördus ta haiglas Karjala ohvriterohkest paadiõnnetusest pääsenud laste poole küsimusega: "No mis? Kuidas ujusite?".

Juhtum hakkas Vene sotsiaalmeedias kulutulena levima ning peagi algatati petitsioon, millega nõuti mehe tagasiastumist. Eile õhtuks oli keskkonnas Change.org petitsiooniga liitunud rohkem 150 000 inimest. Lisaks on Astahhovi vastu sõna võetud ka riigiduumas.

Astahhov ise aga väitis oma Instagrami kontol, et tema sõnad on skandaali eesmärgil kontekstist välja rebitud. Ombudsmani arvates tuleb šokis lastega kõigepealt kontakt leida ja seetõttu tasub rääkida ka "nende keeles".

Astahhov on ka varem kummaliste avaldustega tähelepanu pälvinud

Paraku pole tegu esimese korraga, mil Astahhov oma väljaütlemistega skandaale ja halvakspanu tekitab.

1966. aastal sündinud Astahhov on endine KGB töötaja, kes asus lasteombudsmani ametikohale 2009. aastal.

Enne seda töötas ta advokaadina ning tema firma esindas mitmete mõjuvõimsate isikute huvisid, näiteks olid tema klientide seas endine Moskva linnapea Juri Lužkov ja endine Vene Kontrollikoja esimees Sergei Stepašin.

Aastatel 2007–2010 oli ta Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ühiskondliku nõukogu liige.

Lasteombudsmanina on ta sageli esinenud Kremli infosõda meenutavate avaldustega. Näiteks on tema erilise kriitika pälvinud Põhjamaad, sealhulgas Soome, kui teemaks on laste hooldusõiguse vaidlused, mille üheks osapooleks on ka Venemaa kodanik.

Lisaks on ta ka mõistnud hukka selle, kuidas lääneriikides kooliõpilastele seksuaalõpetust antakse. Astahhovi sõnul Venemaal mingit sellist õpetust jagada pole vaja, sest selle ülesandega saavat suurepäraselt hakkama ka klassikaline vene kirjandus.

Paraku on mõned tema mõtted ka siseriiklikus inforuumis tugeva kriitika alla sattunud. Näiteks eelmisel aastal kommenteeris ta juhtumit, kus Tšetšeenias abiellus üks kohalik mõjuvõimas 57-aastane politseiülem 17-aastase neiuga ning mitmed asjaolud tekitasid kahtlusi, et tegu oli sunniviisilise abieluga. Astahhovi meelest esineb maailmas kohti, kus naised ongi juba 27-aastaselt "närtsinud" ning seega polevatki varases eas abiellumises midagi imelikku. Hiljem ta küll vabandas kaukaaslannade ees, kuid väitis ka siis, et tema sõnu oli kontekstist välja võetud.

Toimetaja: Laur Viirand



IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: