Skandaali sattunud Vene lasteombudsman kontrollib puhkuse ajal Krimmi lastelaagreid ({{commentsTotal}})

Lasteombudsman Pavel Astahhov 1. juulil Simferopolis.
Lasteombudsman Pavel Astahhov 1. juulil Simferopolis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Väljaütlemiste tõttu skandaalidesse sattunud Venemaa lasteombudsman Pavel Astahhov külastab puhkuse ajal Krimmis asuvaid sanatooriume, et tutvuda nende korrashoiu ja ohutusnõuetele vastuvusega, teatasid ombudsmani ametnikud.

"Pavel Astahhov on praegu plaanilisel puhkusel, mille ta veedab koos perega Krimmis. Minu andmetel kavatseb ta poolsaarel muuhulgas külastada mõningaid lastele mõeldud sanatooriume eesmärgiga tutvuda sealsete puhketingimustega ning kontrollida ohutusnõuete täitmist," vahendas gazeta.ru lasteombudsmani esindajat.

Lasteombudsmani kontorist lisati, et vaatamata Astahhovi tagasiastumisele, pole riigi poolt lastele antava abi kättesaadavusega mingeid probleeme.

Varem kinnitas Kremli allikas Vene meediale, et pärast puhkust astub Astahhov ametist tagasi.

Astahhovi tagasiastumist on nõutud juba pikemat aega

Venemaa meedias hakkasid eelmisel nädalal levima väited, et lasteombudsman Pavel Astahhov on esitanud lahkumisavalduse, kuigi president Vladimir Putin polevat sellele veel alla kirjutanud. Hiljem kinnitas ka Astahhov ise, et on pärast "tõsist jutuajamist" lahkumisavalduse esitanud, kuid ametlikku käiku polevat Kremlis sellele veel antud.

Ebakorrektseks peetud väljaütlemiste poolest tuntud Astahhovi tagasiastumist on nõutud juba pikemat aega.

Põhjus, miks Astahhovi võimalik tagasiastumine praegu nii palju tähelepanu pälvib, on väide, mille kohaselt pöördus ta haiglas Karjala ohvriterohkest paadiõnnetusest pääsenud laste poole küsimusega: "No mis? Kuidas ujusite?".

Juhtum hakkas Vene sotsiaalmeedias kulutulena levima ning peagi algatati petitsioon, millega nõuti mehe tagasiastumist. Eile õhtuks oli keskkonnas Change.org petitsiooniga liitunud rohkem 150 000 inimest. Lisaks on Astahhovi vastu sõna võetud ka riigiduumas.

Astahhov ise aga väitis oma Instagrami kontol, et tema sõnad on skandaali eesmärgil kontekstist välja rebitud. Ombudsmani arvates tuleb šokis lastega kõigepealt kontakt leida ja seetõttu tasub rääkida ka "nende keeles".

Astahhov on ka varem kummaliste avaldustega tähelepanu pälvinud

Paraku pole tegu esimese korraga, mil Astahhov oma väljaütlemistega skandaale ja halvakspanu tekitab.

1966. aastal sündinud Astahhov on endine KGB töötaja, kes asus lasteombudsmani ametikohale 2009. aastal.

Enne seda töötas ta advokaadina ning tema firma esindas mitmete mõjuvõimsate isikute huvisid, näiteks olid tema klientide seas endine Moskva linnapea Juri Lužkov ja endine Vene Kontrollikoja esimees Sergei Stepašin.

Aastatel 2007–2010 oli ta Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ühiskondliku nõukogu liige.

Lasteombudsmanina on ta sageli esinenud Kremli infosõda meenutavate avaldustega. Näiteks on tema erilise kriitika pälvinud Põhjamaad, sealhulgas Soome, kui teemaks on laste hooldusõiguse vaidlused, mille üheks osapooleks on ka Venemaa kodanik.

Lisaks on ta ka mõistnud hukka selle, kuidas lääneriikides kooliõpilastele seksuaalõpetust antakse. Astahhovi sõnul Venemaal mingit sellist õpetust jagada pole vaja, sest selle ülesandega saavat suurepäraselt hakkama ka klassikaline vene kirjandus.

Paraku on mõned tema mõtted ka siseriiklikus inforuumis tugeva kriitika alla sattunud. Näiteks eelmisel aastal kommenteeris ta juhtumit, kus Tšetšeenias abiellus üks kohalik mõjuvõimas 57-aastane politseiülem 17-aastase neiuga ning mitmed asjaolud tekitasid kahtlusi, et tegu oli sunniviisilise abieluga. Astahhovi meelest esineb maailmas kohti, kus naised ongi juba 27-aastaselt "närtsinud" ning seega polevatki varases eas abiellumises midagi imelikku. Hiljem ta küll vabandas kaukaaslannade ees, kuid väitis ka siis, et tema sõnu oli kontekstist välja võetud.

Toimetaja: Laur Viirand



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema