NATO: alliansi lennukid ei lenda Euroopas "pimedalt" ({{commentsTotal}})

NATO AWACS-tüüpi eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuk.
NATO AWACS-tüüpi eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuk. Autor: Reuters/Scanpix

NATO ülesandeid täitvad sõjalennukid ei lenda Euroopas "pimedalt", teatas allianss pühapäeval, vastates Soome uudisteagentuuri STT järelepärimisele.

Sama kehtib ka NATO AWACS-lennukite (ehk lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennukite) kohta.

STT soovis saada nädalavahetusel NATO-lt kommentaari Läänemere turvalisuse ja sisselülitamata transponderitega lendamise kohta.

Venemaa president Vladimir Putin väitis reedel Soomes Kultarantas oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga kohtumise järel antud pressikonverentsil, et NATO riikide lennukeid lendab Läänemere kohal "pimedalt" kaks korda rohkem kui Vene sõjalennukeid.

NATO vastuses STT-le rõhutatakse, et lennuohutus ei piirdu ainult transponderite kasutamisega.

"Vene sõjalennukid ei teata tihti oma lennuplaanidest ega suhtle lennujuhtidega," ütles NATO e-kirjana saadetud vastuses.

NATO on arutanud Venemaaga seda olukorda ja kõnelusi peetakse ka tulevikus, lisati kirjas.

Putin ütles reedel, et ettepanek transporderite kasutamisest võetakse teemaks NATO Varssavi tippkohtumise järel Brüsselis korraldataval alliansi liikmete ja Venemaa kohtumisel.

"Pimedalt lendamine" on olukord, kus lennuk ei ole tsiviilradaritele ja seega ka tsiviillennukitele nähtav, kuna ei kasuta transponderit. Sõjaväeradaritele ja -lennukitele on "pimedalt" lendavad lennukid aga nähtavad.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.