Ungari kohus mõistis 10 migrandile riiki tungimise eest vanglakaristused ({{commentsTotal}})

Ungari märulipolitseinikud ja migrandid Serbia piiril.
Ungari märulipolitseinikud ja migrandid Serbia piiril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ungari kohus mõistis reedel vanglakaristused kümnele migrandile, kes eelmise aasta sügisel massirahutuste käigus üle riigipiiri tungisid.

Tegemist oli esimese kohtuotsusega, mis määrati eelmise aasta septembris kehtima hakanud karmimate seadusesätete alusel. Seadusemuudatused kutsuti Viktor Orbani valitsuse poolt ellu, et peatada Saksamaale pürgivate varjupaigataotlejate ja migrantide massiline riiki saabumine, vahendasid Yle ja Reuters.

Täpsemalt puudutas äsja lõppenud protsess juhtumit, mis leidis aset eelmise aasta 16. septembril Ungari-Serbia piiril. Eelmisel päeval olid Ungari võimud piiri sulgenud, kuid lõuna poolt saabuvad migrandid üritasid endiselt vägisi riiki tungida.

Märulipolitseinikud üritasid seepeale inimmassi pisargaasi ja veekahuritega tagasi suruda. Osa migrantidest aga loopis Ungari korrakaitsjaid kivide, kaigaste ja pudelitega ning kokkupõrgetest võttis osa kümneid inimesi.

Süüdimõistetutest on üheksa pärit Süüriast ning üks Iraagist.

Kõige pikem ehk 3-aastane vanglakaristus määrati mehele, kes oli kokkupõrgete ajal kasutanud kaaslaste innustamiseks megafoni. Kuus meest said 14 kuu pikkused vanglakaristused, kuid nad vabastati kohe kohtusaalis, sest karistus loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Kaht meest ja üht naist karistati nende tervislikule seisundile viidates tingimisi vanglakaristusega, kusjuures üks meestest on invaliid, kes teiste poolt ratastooliga üle piiri lükati.

Kõiki süüdimõistetuid ootab ees riigist välja saatmine.

Kohtuotsuse kavatsevad edasi kaevata nii prokurör kui ka kaitsjad.

Ungari on viimasel ajal saatnud kiirmenetluse alusel riigist välja umbes 3000 inimest.

Inimõigusorganisatsioonid aga jätkavad Ungari migratsiooni- ja varjupaigapoliitika kritiseerimist, sest näiteks riigi Helsingi komitee hinnangul ei paku Ungari põgenikele sisuliselt mingit kaitset.

Toimetaja: Laur Viirand



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: