Ungari kohus mõistis 10 migrandile riiki tungimise eest vanglakaristused ({{commentsTotal}})

Ungari märulipolitseinikud ja migrandid Serbia piiril.
Ungari märulipolitseinikud ja migrandid Serbia piiril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ungari kohus mõistis reedel vanglakaristused kümnele migrandile, kes eelmise aasta sügisel massirahutuste käigus üle riigipiiri tungisid.

Tegemist oli esimese kohtuotsusega, mis määrati eelmise aasta septembris kehtima hakanud karmimate seadusesätete alusel. Seadusemuudatused kutsuti Viktor Orbani valitsuse poolt ellu, et peatada Saksamaale pürgivate varjupaigataotlejate ja migrantide massiline riiki saabumine, vahendasid Yle ja Reuters.

Täpsemalt puudutas äsja lõppenud protsess juhtumit, mis leidis aset eelmise aasta 16. septembril Ungari-Serbia piiril. Eelmisel päeval olid Ungari võimud piiri sulgenud, kuid lõuna poolt saabuvad migrandid üritasid endiselt vägisi riiki tungida.

Märulipolitseinikud üritasid seepeale inimmassi pisargaasi ja veekahuritega tagasi suruda. Osa migrantidest aga loopis Ungari korrakaitsjaid kivide, kaigaste ja pudelitega ning kokkupõrgetest võttis osa kümneid inimesi.

Süüdimõistetutest on üheksa pärit Süüriast ning üks Iraagist.

Kõige pikem ehk 3-aastane vanglakaristus määrati mehele, kes oli kokkupõrgete ajal kasutanud kaaslaste innustamiseks megafoni. Kuus meest said 14 kuu pikkused vanglakaristused, kuid nad vabastati kohe kohtusaalis, sest karistus loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Kaht meest ja üht naist karistati nende tervislikule seisundile viidates tingimisi vanglakaristusega, kusjuures üks meestest on invaliid, kes teiste poolt ratastooliga üle piiri lükati.

Kõiki süüdimõistetuid ootab ees riigist välja saatmine.

Kohtuotsuse kavatsevad edasi kaevata nii prokurör kui ka kaitsjad.

Ungari on viimasel ajal saatnud kiirmenetluse alusel riigist välja umbes 3000 inimest.

Inimõigusorganisatsioonid aga jätkavad Ungari migratsiooni- ja varjupaigapoliitika kritiseerimist, sest näiteks riigi Helsingi komitee hinnangul ei paku Ungari põgenikele sisuliselt mingit kaitset.

Toimetaja: Laur Viirand



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

Miks on nii, et osa asjadest ununeb, teised aga mitte? Sellele annabki vastuse aju uurimine.

Jälgides aju õppimise ajal saab tõhustada loodusteadmiste omandamist

Nutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: