Ungari kohus mõistis 10 migrandile riiki tungimise eest vanglakaristused ({{commentsTotal}})

Ungari märulipolitseinikud ja migrandid Serbia piiril.
Ungari märulipolitseinikud ja migrandid Serbia piiril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ungari kohus mõistis reedel vanglakaristused kümnele migrandile, kes eelmise aasta sügisel massirahutuste käigus üle riigipiiri tungisid.

Tegemist oli esimese kohtuotsusega, mis määrati eelmise aasta septembris kehtima hakanud karmimate seadusesätete alusel. Seadusemuudatused kutsuti Viktor Orbani valitsuse poolt ellu, et peatada Saksamaale pürgivate varjupaigataotlejate ja migrantide massiline riiki saabumine, vahendasid Yle ja Reuters.

Täpsemalt puudutas äsja lõppenud protsess juhtumit, mis leidis aset eelmise aasta 16. septembril Ungari-Serbia piiril. Eelmisel päeval olid Ungari võimud piiri sulgenud, kuid lõuna poolt saabuvad migrandid üritasid endiselt vägisi riiki tungida.

Märulipolitseinikud üritasid seepeale inimmassi pisargaasi ja veekahuritega tagasi suruda. Osa migrantidest aga loopis Ungari korrakaitsjaid kivide, kaigaste ja pudelitega ning kokkupõrgetest võttis osa kümneid inimesi.

Süüdimõistetutest on üheksa pärit Süüriast ning üks Iraagist.

Kõige pikem ehk 3-aastane vanglakaristus määrati mehele, kes oli kokkupõrgete ajal kasutanud kaaslaste innustamiseks megafoni. Kuus meest said 14 kuu pikkused vanglakaristused, kuid nad vabastati kohe kohtusaalis, sest karistus loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Kaht meest ja üht naist karistati nende tervislikule seisundile viidates tingimisi vanglakaristusega, kusjuures üks meestest on invaliid, kes teiste poolt ratastooliga üle piiri lükati.

Kõiki süüdimõistetuid ootab ees riigist välja saatmine.

Kohtuotsuse kavatsevad edasi kaevata nii prokurör kui ka kaitsjad.

Ungari on viimasel ajal saatnud kiirmenetluse alusel riigist välja umbes 3000 inimest.

Inimõigusorganisatsioonid aga jätkavad Ungari migratsiooni- ja varjupaigapoliitika kritiseerimist, sest näiteks riigi Helsingi komitee hinnangul ei paku Ungari põgenikele sisuliselt mingit kaitset.

Toimetaja: Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: