Tartu kaarsilla piiramist on ka varem arutatud, Tallinnas on aga mureks pigem velotaksod ({{commentsTotal}})

Eile kukkus Tartu kaarsilla ülemiselt osalt alla ja sai raskelt vigastada 16-aastane trikirattur, kes üritas monorattaga sillakaart ületada. Tartu kaarsild pole aga Eestis ainukene ohtlik ja samas ka uljaspäid ligi tõmbav objekt.

Tartu kaarsilla puhul on ka varem aeg-ajalt arutatud, kuidas riskivõtjaid sillast eemal hoida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sel teemal on pikalt läbi aegade arutatud. Aga pigem on ikkagi niimoodi, et pole võimalik kõiki potentsiaalselt ohtlikke kohti ära piirata või tarasid ette panna. Kõik saab ikkagi alguse inimese mõtlemisest ja käitumisest," tunnistas Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk.

New Yorgi trikirattur Billy Perry tegi aga video oma sõidust Tallinnas, kui ta oli siin Simple Sessioni võistlustel. Trikirattaga sõidab ta näiteks mööda Estonia laevahuku mälestusmärgi kaart ja muudes kohtades kesk- ja vanalinnas.

Trikiratta sõit on alguse saanud tänavalt ning selle viljelejad saavad avalikus kohas trikitamisest rahuldust.

Tallinna kesklinna politseijuht Kaido Saarniit ütles aga "Aktuaalsele kaamerale", et jalgratturid ega trikisõitjad pealinnas probleeme ei tekita. Tülinat on hoopis kolmerattaliste velotaksodega.

Nad lähevad vanalinna tipptundidel ja oleme tabanud seal joobes juhte selle velotaksoga. Oleme saanud väljakutseid, kui nad sõidavad inimestel üle varvaste. Ilmselgelt nad ei sobi sellisesse linnapilti, kus on palju jalakäijaid - nad on laiad sõidukid ikkagi," selgitas Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.

Tartu kaarsillalt kukkunud noormees on aga endiselt üliraskes seisundis haiglas.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: