ERR Moskvas: opositsioon valmistub duumavalimisteks ({{commentsTotal}})

Venemaa demokraatlik opositsioon valmistub duumavalimisteks. Sel nädalavahetusel kinnitasid kaks parteid - Jabloko ja PARNAS - oma kongressidel kandidaatide nimekirjad. Eksperdid aga kahtlevad demokraatide parlamenti pääsus.

Kestvad tülid oma kolleegidega demokraatlikust leerist ja läbikukkunud eelvalimised viisid selleni, et Rahvavabaduse parteil - lühinimega PARNAS - mille kaasasutaja oli eelmisel aastal tapetud Boriss Nemtsov, ei ole peale esimehe Mihhail Kasjanovi tuntud nimesid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Uuringute järgi mul on 7% toetus, pluss asjaolu, et partei toetus kasvab. Meie partei on paljude kodanike jaoks uus, me oleme eksisteerinud vaid 4 aastat, need on meie esimesed valimised. Ja meie eesmärk on, et nende kahe või kahe ja poole kuu jooksul saaksid inimesed meist teada ja meid usaldada," selgitas erakonna esimees Kasjanov.

Aga aasta pärast Nemtsovi tapmisest on PARNAS praktiliselt lõhestatud.

"Nemtsov oskas rääkida erinevate opositsioonigrupidega, oskas leida nendega ühist keelt. Muidugi, temast on puudus. Tema tapmine esialgu mobiliseeris ja ühendas demokraatliku opositsiooni, aga pärast tekkisid vasturääkivused, mis viisid probleemideni," nentis Rahvavabaduse partei (PARNAS) poliitnõukogu liige Ilja Jašin.

Ei ole üllatav, et paljud tuntud demokraatlikud poliitikud on otsustanud selles olukoras osaleda valimistel koos teise demokraatliku parteiga ehk Jablokoga.

"Me liiguma selles suunas, et riigiduumas oleks minimaalselt 20 inimest. Me loodame kogu progressivse Vene ühiskonna toetusele," sõnas Jabloko esinaine Emilia Slabunova.

Poliitikaarenilt praktiliselt kadunud partei Jabloko loodab duumavalimistel ületada vajaliku viieprotsendilse läve, aga nende reaalne eemärk on hoopis saada kolm protsenti häältest, et riiklik finantstoetus jätkuks ka pärast valimisi.

Opositsioonipoliitikute põhiprobleem on selles, et nende potentsiaalne valija on olukorra pärast riigis täiesti demoraliseeritud.

"Selle põhjus on aastate 2011-2012 protestiaktsioonide lõpetamine. Inimestel on tunne, et vot, läksime tänavale, astusime vastu, ütlesime välja - ja mitte midagi ei õnnestunud. Ja teine moment - see on küll Krimmi ühinemine, väga tugev läänevastane laine, liberaalsusevastane laine. Tulemuseks on selline haletsusväärne olukord," kommenteeris Poliitiliste tehnoloogiate keskuse asedirektor Aleksei Makarkin.

Duumavalimised toimuvad Venemaal 18. septembril.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema