Kaitseväes alustab teenistust ligi 1800 noort ({{commentsTotal}})

{{1467611303000 | amCalendar}}

Sel nädalal alustavad 1. ja 2. jalaväebrigaadis, staabi- ja sidepataljonis, logistikapataljonis ning Vahipataljonis teenistust ligi 1800 noormeest ja neidu.

Suvel alustavad ajateenistust gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud noored, seepärast on see kutse ennekõike ohvitseride väljaõpe ja paljude noorte jaoks teadlik valik.

Näiteks 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis alustab oma sõjalist väljaõpet üle 400 suvise eelkutsega saabuva kutsealuse.

2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul saavad sel nädalal väeossa saabuvad noored oma väljaõppe jooksul ettevalmistuse vahetamaks sõjaaja üksuste kooseisust välja vanema aastakäigu mehed.

1. jalaväebrigaad võtab sel nädalal teenistusse ligi tuhat noort. Suurem osa neist alustab teenistust Tapal, ülejäänud kas Viru jalaväepataljonis või tankitõrjekompaniis Jõhvis või Kalevi jalaväepataljonis Paldiskis. 1. jalaväebrigaadi saabub vabatahtlikult riigi kaitsmist õppima ka kümme neidu.

Samuti saabub sel nädalal ligi 200 kutsealust Vahipataljoni, kellest 25 jätkab peale sõduri baaskursust mereväes, ning ligi150 logistikapataljoni. Staabi- ja sidepataljoni oodatakse sel nädalal sõjalist väljaõpet läbima ligi 45 noort.

Uute sõdurite väljaõpe algab sõduri baaskursusega, kus esimese kümne nädala jooksul omandavad noored üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutavad teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Sõduri baaskursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 3. ja 4. oktoobril.

Kuperjanovi jalaväepataljoni saabus üle 400 noore

Üle 400 noore asub teenistusse Kuperjanovi jalaväepataljonis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uute ajateenijate vastu võtmine käib juba aastatega sissekäidud rutiini järgi.

Kui noored on bussi pealt maha tulnud, siis rivistatakse nad kõik üles ning kohe algabki keelatud ainete kontroll, kus siis politsei-ja piirivalveametnikud kontrollivad kõiki kutsealuseid. Ning kellel on probleeme, siis need saadetakse edasi täiendavasse kontrolli.

Tegelikkuses ongi keelatud ained kaitseväes aina suuremaks probleemiks.

"Narkootiliste ainete tarbimine ja selle liikumine ka kaitseväkke, see on asi, mida me kindlasti peame kontrolli all hoidma. Relv ja narkootikum ei sobi kokku," sõnas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem, kolonelleitnant Hando Tõevere.

Noormeeste kõrval liitub tänavu Kuperjanovi väeosaga ka kaheksa naist. Näiteks tuli 23-aastane pealinnast pärit Anett, kes õpib ülikoolis, tegeleb võitluskunstidega ning lööb kaasa Kaitseliidus, oma oskusi täiendama.

"Mitte ainult ära tegemise pärast, mitte ainult selle linnukese pärast ma ei tulnud siia, aga ma tulin siia pädevust juurde saama, et edaspidi ka kaitseliitlasena siis jätkata," selgitas Anett-Airiin Saarso.

Väljaõpe, mis uusi ajateenijaid ootab, pakub sedapuhku juba aastatega kinnistunud kondikava kõrval ka uusi väljakutseid.

"Võib-olla laskeväljaõpe on läinud rohkem spetsiifilisemaks, lahingu suunas, ei ole nii palju staatilist laskmist, aga põhiainetes ma ei näe siin erilist vahet," kommenteeris kolonelleitnant Tõevere.

Uute ajateenijate väljaõppe aeg kestab 11 kuud.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: