Autod hakkavad liiklusõnnetuse korral ise abi kutsuma ({{commentsTotal}})

Avarii.
Avarii. Autor/allikas: PPA

Alates järgmisest aastast saab häirekeskus teate liiklusõnnetusest ka siis, kui pealtnägijad või sõidukis viibivad inimesed ei ole ise võimelised valima numbrit 112.

Automaatne hädaabi teavitussüsteem ehk eCall, on teenus, mis aktiveeritakse õnnetuse korral käsitsi või automaatselt sõidukisiseste anduritega. Seega jõuab teade liiklusõnnetusest häirekeskusesse ka siis, kui pealtnägijad või kannatanud ise häirekeskusega ühendust võtta ei saa. Nii lihtsustab ja kiirendab eCall abi saatmist, vähendades seeläbi liikluses hukkunute ja vigastanute arvu, vahendavad ERR-i raadiouudised. Teenus saab olema kasutusel uutes autodes.

Viimase nelja aasta jooksul on Eestis liiklussurmade arv vähenenud 1,3%. Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul aitab tulevikus just uutesse sõidukitesse paigaldatud riist- ja tarkvara ehk eCall-teenus liiklusõnnetusse sattunud inimesi veelgi efektiivsemalt päästa.

"See on sisse monteeritud ja anduritega varustatud. Kui juhtum aset leiab, siis sõiduk aktiveerib seadme ja seadme kaudu liiguvad andmed meile. Kui sõiduk satub avariisse, siis sõiduki juhist või salongis viibijatest sõltumata, saadab sõiduk häirekeskusele teate selle kohta, et on juhtum aset leidnud," seletas Laev.

Laeva sõnul sisaldaks teade näiteks seda, mitu inimest sõidukis viibis, millises suunas sõiduk liikus ja kus hetkel asub.

Laev rääkis, et kui sõiduk on teinud avarii ja juht ning kaasreisijad on sellises seisus, et ei ole võimelised isegi helistama, siis teade tuleb igal juhul kohale ja n-ö abiahelat saab aktiveerida palju kiiremini kui täna.

"See annab meile ka võimaluse salongis viibijatega ühendust võtta. Täpsustada üle, millised on vigastused, kas on vaja vabastamist, milliseid teenuseid me peame sinna korraldama," sõnas Laev.

Tegemist on üleeuroopalise teenusega, mis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2014. aasta otsusest lähtuvalt tuleb kohustuslikus korras kasutusele võtta kõikides liikmesriikides. Üleeuroopalikkus aitab Laeva sõnul kaasa ka välismaa numbrimärkidega õnnetusse sattunud autode kiiremale avastamisele.

"Kui on õnnetus välisriigis või välismaalasel Eestis, siis asukoha selgeks tegemine ei ole alati kõige lihtsam, eriti sellistel juhtudel kui autojuht ja salongis olijad saavad sel määral viga, et ise suhelda ei suuda ja pealtnägijaid ei ole," lausus ta.

Seda, kas ka järelturul olevad autod vajalike anduritega varustatud saavad, Laev täna veel öelda ei oska. Eestis tuleb teenus kasutusele võtta alates 1. oktoobrist, 2017. aastast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: