Autod hakkavad liiklusõnnetuse korral ise abi kutsuma ({{commentsTotal}})

Avarii.
Avarii. Autor/allikas: PPA

Alates järgmisest aastast saab häirekeskus teate liiklusõnnetusest ka siis, kui pealtnägijad või sõidukis viibivad inimesed ei ole ise võimelised valima numbrit 112.

Automaatne hädaabi teavitussüsteem ehk eCall, on teenus, mis aktiveeritakse õnnetuse korral käsitsi või automaatselt sõidukisiseste anduritega. Seega jõuab teade liiklusõnnetusest häirekeskusesse ka siis, kui pealtnägijad või kannatanud ise häirekeskusega ühendust võtta ei saa. Nii lihtsustab ja kiirendab eCall abi saatmist, vähendades seeläbi liikluses hukkunute ja vigastanute arvu, vahendavad ERR-i raadiouudised. Teenus saab olema kasutusel uutes autodes.

Viimase nelja aasta jooksul on Eestis liiklussurmade arv vähenenud 1,3%. Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul aitab tulevikus just uutesse sõidukitesse paigaldatud riist- ja tarkvara ehk eCall-teenus liiklusõnnetusse sattunud inimesi veelgi efektiivsemalt päästa.

"See on sisse monteeritud ja anduritega varustatud. Kui juhtum aset leiab, siis sõiduk aktiveerib seadme ja seadme kaudu liiguvad andmed meile. Kui sõiduk satub avariisse, siis sõiduki juhist või salongis viibijatest sõltumata, saadab sõiduk häirekeskusele teate selle kohta, et on juhtum aset leidnud," seletas Laev.

Laeva sõnul sisaldaks teade näiteks seda, mitu inimest sõidukis viibis, millises suunas sõiduk liikus ja kus hetkel asub.

Laev rääkis, et kui sõiduk on teinud avarii ja juht ning kaasreisijad on sellises seisus, et ei ole võimelised isegi helistama, siis teade tuleb igal juhul kohale ja n-ö abiahelat saab aktiveerida palju kiiremini kui täna.

"See annab meile ka võimaluse salongis viibijatega ühendust võtta. Täpsustada üle, millised on vigastused, kas on vaja vabastamist, milliseid teenuseid me peame sinna korraldama," sõnas Laev.

Tegemist on üleeuroopalise teenusega, mis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2014. aasta otsusest lähtuvalt tuleb kohustuslikus korras kasutusele võtta kõikides liikmesriikides. Üleeuroopalikkus aitab Laeva sõnul kaasa ka välismaa numbrimärkidega õnnetusse sattunud autode kiiremale avastamisele.

"Kui on õnnetus välisriigis või välismaalasel Eestis, siis asukoha selgeks tegemine ei ole alati kõige lihtsam, eriti sellistel juhtudel kui autojuht ja salongis olijad saavad sel määral viga, et ise suhelda ei suuda ja pealtnägijaid ei ole," lausus ta.

Seda, kas ka järelturul olevad autod vajalike anduritega varustatud saavad, Laev täna veel öelda ei oska. Eestis tuleb teenus kasutusele võtta alates 1. oktoobrist, 2017. aastast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema