Farage astub partei esimehe kohalt tagasi ({{commentsTotal}})

{{1467623755000 | amCalendar}}

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise kampaaniat vedanud Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) liider Nigel Farage teatas, et jätab parteijuhi koha.

Farage lubas, et ei kavatse enam partei juhi kohale tagasi tulla nii, nagu ta tegi pärast eelmise aasta üldvalimisi, kus vaatamata tugevale häältesaagile sai partei vaid ühe koha parlamendis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Parteijuhi kohalt lahkumist põhjendas poliitik omaa eesmärgi saavutamisega. "Sellega tegelemine võttis suure tüki mu elust. Ei tundu lihtne lasta minna millelgi, mis on teataval määral sinu oma. Aga selle saavutamine tuli ehk minu ja mu lähedaste arvelt. Referendumi kampaania ajal ütlesin, et tahan oma riiki tagasi. Täna ütlen, et tahan oma elu tagasi. Ja see algab nüüd. Aitäh!" rääkis Farage.

Farage lubas, et jälgib riigi lahkumiskõnelusi Euroopa Liiduga kullipilgul ning kavatseb aidata neid riike, kes tema veendumuse kohaselt on samuti valmis ühendusest lahkuma.

Farage'i juhitud UKIP suutis viimastel Briti parlamendivalimistel saavutada kolmanda koha, kui koguti 12,7 protsenti häältest, kuid ühemandaadilise ringkonna süsteemi pärast on erakonnal parlamendis vaid üks koht.

UKIP-i liidri otsimine jätkab protsessi, mida peavad nii valitsevad konservatiivid kui ka Tööpartei. David Cameroni positsiooni ihkab viis inimest ja praegu on esiplaanil siseminister Theresa May. Homme toimub esimene valik. Oma kampaaniat alustas Andrea Leadsom, kes tahab, et Suurbritannia lahkuks EL-ist võimalikult kiiresti.

"Referendumi tulemus on lõplik, seda tuleb austada ja ma austan seda. Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust. Vaba liikumine lõpeb ja Briti parlament otsustab, kui palju inimesi võib aastas riiki siseneda, et siin elada, töötada ja panustada meie ellu," rõhutas Leadsom.

Tööparteis käärib aga tõsiselt, sest juhikohalt lahkumisest keelduva Jeremy Corbyni vastu on alanud mäss. Briti meedias kirjutatakse, et võib-olla jäetakse Corbynile auesimehe amet ning juhtimine võetakse nö juhatuse tasemele, kus oleks esindatud kõik parteisisesed leerid. Selline segadus Tööparteis võib aga Nigel Farage'i arvates aidata järgmistel üldvalimistel just Iseseisvusparteid.

Farage lisas veel, et Ühendkuningriik vajab nüüd Brexiti peaministrit.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Tarmo Maiberg, Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: