EELK-i korjandusest jätkus nii Narva kiriku ostuks kui koguduse tööks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kogus annetustest vajaliku summa Narva Aleksandri Suurkiriku väljaostmiseks ning plaanib üle jäävat raha kasutada uue koguduse töö käivitamiseks.

"EELK tasus annetatud summast 50 protsenti ehk oma osana 187 500 eurot kiriku väljaostmiseks. Ülejäänud summa eest korraldatakse uue koguduse asutamine ja igapäevane teenimine, vajalike töötegijate, sealhulgas õpetaja tasustamine," ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma esmaspäeval BNS-ile. Korjandus oli korraldatud nii Aleksandri kiriku väljaostmiseks kui ka koguduse toetuseks, märkis Viilma ning lisas, et üleriiklik ja kiriklik korjandus kestab edasi.

EELK kodulehe andmeil oli Narva kiriku jaoks 28. juuni seisuga annetatud 232 170 eurot.

"Praeguse plaani kohaselt peaks uus Narva kogudus olema ametlikult registreeritud käesoleva aasta lõpuks. Uude kogudusse võetakse üle senised Narva Aleksandri koguduse liikmed, samuti korraldatakse juhatuse valimised ja muud seaduses ettenähtud ametlikud toimingud," selgitas peapiiskop Viilma.

"Aleksandri koguduse ülejäänud vara on endiselt pankrotivarana müügis ja tõenäoliselt ka müüakse ära. See tähendab, uus kogudus peab leidma vajalikud ruumid lisaks kirikuhoonele oma igapäevategevuseks ning ostma või üürima vaimulikule eluruumid," ütles Viilma.

"Koguduses hakkavad toimuma eestikeelsed, soomekeelsed ja venekeelsed jumalateenistused, mille läbiviimise eest vastutavad Urmas Karileet koguduse õpetajana ning abiõpetajad Oleg Sevastjanov ja Vladimir Batuhtin. Lähikuudel lepitakse riigi esindajatega kokku Aleksandri kirikuhoone kasutamise osas jumalateenistusteks," lisas Viilma.

Riik ja EELK ostsid Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja 22. juunil, lõplik ostuhind oli 375 000 eurot, millest poole tasus riik ja poole EELK.

Narva Aleksandri koguduse pankrot kuulutati välja tänavu aprillis. Koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas märtsi lõpus panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kogudus jäi ehitusfirmale võlgu kiriku renoveerimistööde eest. Mai alguses tühistati siseministeeriumi soovil Narva Aleksandri suurkiriku 500 000 euro suuruse alghinnaga enampakkumine, alustamaks läbirääkimisi kirikuhoone omandamiseks.

Riik on suurkiriku hoone taastamisele kulutanud rohkem kui kaks miljonit eurot, millest miljon eurot finantseeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

Narva Aleksandri kirik pühitseti 28. mail 1884. aastal. Suurkiriku nimetuse omistas kirikule president Lennart Meri 2000. aastal.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: