EELK-i korjandusest jätkus nii Narva kiriku ostuks kui koguduse tööks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kogus annetustest vajaliku summa Narva Aleksandri Suurkiriku väljaostmiseks ning plaanib üle jäävat raha kasutada uue koguduse töö käivitamiseks.

"EELK tasus annetatud summast 50 protsenti ehk oma osana 187 500 eurot kiriku väljaostmiseks. Ülejäänud summa eest korraldatakse uue koguduse asutamine ja igapäevane teenimine, vajalike töötegijate, sealhulgas õpetaja tasustamine," ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma esmaspäeval BNS-ile. Korjandus oli korraldatud nii Aleksandri kiriku väljaostmiseks kui ka koguduse toetuseks, märkis Viilma ning lisas, et üleriiklik ja kiriklik korjandus kestab edasi.

EELK kodulehe andmeil oli Narva kiriku jaoks 28. juuni seisuga annetatud 232 170 eurot.

"Praeguse plaani kohaselt peaks uus Narva kogudus olema ametlikult registreeritud käesoleva aasta lõpuks. Uude kogudusse võetakse üle senised Narva Aleksandri koguduse liikmed, samuti korraldatakse juhatuse valimised ja muud seaduses ettenähtud ametlikud toimingud," selgitas peapiiskop Viilma.

"Aleksandri koguduse ülejäänud vara on endiselt pankrotivarana müügis ja tõenäoliselt ka müüakse ära. See tähendab, uus kogudus peab leidma vajalikud ruumid lisaks kirikuhoonele oma igapäevategevuseks ning ostma või üürima vaimulikule eluruumid," ütles Viilma.

"Koguduses hakkavad toimuma eestikeelsed, soomekeelsed ja venekeelsed jumalateenistused, mille läbiviimise eest vastutavad Urmas Karileet koguduse õpetajana ning abiõpetajad Oleg Sevastjanov ja Vladimir Batuhtin. Lähikuudel lepitakse riigi esindajatega kokku Aleksandri kirikuhoone kasutamise osas jumalateenistusteks," lisas Viilma.

Riik ja EELK ostsid Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja 22. juunil, lõplik ostuhind oli 375 000 eurot, millest poole tasus riik ja poole EELK.

Narva Aleksandri koguduse pankrot kuulutati välja tänavu aprillis. Koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas märtsi lõpus panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kogudus jäi ehitusfirmale võlgu kiriku renoveerimistööde eest. Mai alguses tühistati siseministeeriumi soovil Narva Aleksandri suurkiriku 500 000 euro suuruse alghinnaga enampakkumine, alustamaks läbirääkimisi kirikuhoone omandamiseks.

Riik on suurkiriku hoone taastamisele kulutanud rohkem kui kaks miljonit eurot, millest miljon eurot finantseeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

Narva Aleksandri kirik pühitseti 28. mail 1884. aastal. Suurkiriku nimetuse omistas kirikule president Lennart Meri 2000. aastal.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema