Meedia: Rootsis lendas õppuse Baltops kohal tundmatu mehitamata lennuk ({{commentsTotal}})

Droon.
Droon. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Rootsi päevalehe Dagens Nyheteri andmeil lendas 17 NATO liikmes- ja partnerriigi ühisõppuse Baltops ajal Rootsis Utö saare kohal tundmatud mehitamata lennukid, vahendas Soome rahvusringhääling Yle esmaspäeval.

Õhusõidukid lendasid Utö saare kohal öösel ja umbes tuhande meetri kõrgusel hoolimata piirkonnas käimas olnud õppuse tõttu kehtestatud lennukeelust, kirjutas Dagens Nyheter allikatele tuginedes. Kõnealused õhusõidukid ei kuulunud Rootsile ning nende lend polnud osa Baltopsist.

Baltops kestis 3.-19. juunini ning selles osalesid ka Soome ja Rootsi.

Rootsi kaitsevägi ei soovi esialgu võtta seisukohta selles, kui ohtliku olukorraga tegemist oli. "Peame asja uurima enne kommentaaride andmist. Analüüs käib," lausus kaitseväe pressiesindaja Philip Simon. Relvajõud pole ka öelnud, kas õhusõidukite lendu sekkuti või mitte.

Dagens Nyheteri hinnangul võisid õhusõidukid kuuluda ka eraisikule, mitte mõne riigi sõjaväele. Möödunud aastal lennutas üks päevaleht droonilt fotosid Skånes toimunud dessandist, et saada pilte oma uudistele.

Samas olid tingimused sel korral pisut erinevad, sest sõidukid lendasid öösel ja umbes tuhande meetri kõrgusel. See tekitab kahtluse, et tegemist võisid olla mõnele riigile kuuluvate droonidega, kirjutas Dagens Nyheter.

Allikas: BNS



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: