Vägevale on saabunud esimesed varjupaigataotlejad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Jõgeva valda Vägevale rajatud varjupaigataotlejate keskusesse on saabunud esimesed viis peret.

"Neli peret saabusid juba 22. juunil," ütles AS Hoolekandeteenuste infojuht Kadri Lehenurm esmaspäeval BNS-ile ning lisas, et üks pere saabus veel esmaspäeval.

Algse kava kohaselt kolis Vao varjupaigataotlejate keskusest Vägevale 22. juunil üks pere vähem, sest Iraagi pere sai Eestis elamisloa ning asus elama enda valitud kohta.

Reedese seisuga oli Vägeval 17 varjupaigataotlejat, lisas Lehenurm.

"Tänaseks on nad juba väga kenasti sisse elanud, läbisaamine Vägeva Kodu teiste elanikega on väga hea, esimesed ühised pallimängudki peetud," rääkis Lehenurm. Mõned varjupaigataotlejad oskavad juba ka pisut eesti keelt ja osa räägib ka vene keelt, märkis Vägeva Kodu haldava AS Hoolekandeteenused esindaja.

Varjupaigataotlejate pered kolisid Jõgeva vallas asuvasse Vägeva Kodusse pärast seda, kui sealse hoone kahest trepikojast ühes lõppes juuni keskel kapitaalremont.

Maja teises trepikojas elavad 17 vaimupuudega erihoolekande vajajat edasi, kuid järk-järgult suunatakse ka nemad mujale ja siis jääb kogu maja varjupaigataotlejate päralt.

Hoolekandeteenuste kinnisvarajuht Tiit Tsarski ütles Tartu Postimehele juuni keskel, et varjupaigataotlejate eluruumid saavad olema lihtsad ja tagasihoidlikud. Iga pere elab eraldi toas, kus on magamisasemed ja külmik. Köök on kolme pere peale ning kogu trepikoja peale on üks laste mänguruum ja puhkeruum teleka vaatamiseks.

"Vaolt kolisid Vägevale lastega pered, et pakkuda neile rahulikku privaatset keskkonda keskusest eemal, kus lastel oleks turvaline kasvada ja võimalikult tavapärane keskkond elamiseks ning koolis käimiseks, seni kuni kestab nende pere varjupaigataotluse menetlemine," selgitas Lehenurm.

Ilmselt hakkavad kooliealised lapsed sügisel koolis käima kümne kilomeetri kaugusel asuvas Vaimastvere üheksaklassilises koolis.

Kui esialgu oli plaanis krunt ümbritseda traataiaga, siis praegu AS Hoolekandeteenused seda vajalikuks ei pea. "Piirdeaia rajamine tuleb kõne alla siis, kui tekib mingi oht inimeste turvalisusele. Praegu on siin turvatöötaja ning seetõttu ei pea me piirdeaia rajamist hädavajalikuks," lisas Tsarski Tartu Postimehele.

Täiendava majutusüksuse rajamine Vägevale oli vajalik seetõttu, et 70-kohaline Vao Keskus ei paisuks suuremaks, kui see kavandatud on, märkis Lehenurm.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: