Vägevale on saabunud esimesed varjupaigataotlejad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Jõgeva valda Vägevale rajatud varjupaigataotlejate keskusesse on saabunud esimesed viis peret.

"Neli peret saabusid juba 22. juunil," ütles AS Hoolekandeteenuste infojuht Kadri Lehenurm esmaspäeval BNS-ile ning lisas, et üks pere saabus veel esmaspäeval.

Algse kava kohaselt kolis Vao varjupaigataotlejate keskusest Vägevale 22. juunil üks pere vähem, sest Iraagi pere sai Eestis elamisloa ning asus elama enda valitud kohta.

Reedese seisuga oli Vägeval 17 varjupaigataotlejat, lisas Lehenurm.

"Tänaseks on nad juba väga kenasti sisse elanud, läbisaamine Vägeva Kodu teiste elanikega on väga hea, esimesed ühised pallimängudki peetud," rääkis Lehenurm. Mõned varjupaigataotlejad oskavad juba ka pisut eesti keelt ja osa räägib ka vene keelt, märkis Vägeva Kodu haldava AS Hoolekandeteenused esindaja.

Varjupaigataotlejate pered kolisid Jõgeva vallas asuvasse Vägeva Kodusse pärast seda, kui sealse hoone kahest trepikojast ühes lõppes juuni keskel kapitaalremont.

Maja teises trepikojas elavad 17 vaimupuudega erihoolekande vajajat edasi, kuid järk-järgult suunatakse ka nemad mujale ja siis jääb kogu maja varjupaigataotlejate päralt.

Hoolekandeteenuste kinnisvarajuht Tiit Tsarski ütles Tartu Postimehele juuni keskel, et varjupaigataotlejate eluruumid saavad olema lihtsad ja tagasihoidlikud. Iga pere elab eraldi toas, kus on magamisasemed ja külmik. Köök on kolme pere peale ning kogu trepikoja peale on üks laste mänguruum ja puhkeruum teleka vaatamiseks.

"Vaolt kolisid Vägevale lastega pered, et pakkuda neile rahulikku privaatset keskkonda keskusest eemal, kus lastel oleks turvaline kasvada ja võimalikult tavapärane keskkond elamiseks ning koolis käimiseks, seni kuni kestab nende pere varjupaigataotluse menetlemine," selgitas Lehenurm.

Ilmselt hakkavad kooliealised lapsed sügisel koolis käima kümne kilomeetri kaugusel asuvas Vaimastvere üheksaklassilises koolis.

Kui esialgu oli plaanis krunt ümbritseda traataiaga, siis praegu AS Hoolekandeteenused seda vajalikuks ei pea. "Piirdeaia rajamine tuleb kõne alla siis, kui tekib mingi oht inimeste turvalisusele. Praegu on siin turvatöötaja ning seetõttu ei pea me piirdeaia rajamist hädavajalikuks," lisas Tsarski Tartu Postimehele.

Täiendava majutusüksuse rajamine Vägevale oli vajalik seetõttu, et 70-kohaline Vao Keskus ei paisuks suuremaks, kui see kavandatud on, märkis Lehenurm.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: