Kõpu vald viis haldusreformiseaduse riigikohtusse ({{commentsTotal}})

Kõpu vald.
Kõpu vald. Autor/allikas: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Eesti kõige väiksemate omavalitsuste sekka kuuluv Kõpu vald Viljandimaal esitas riigikohtule taotluse kontrollida hiljuti riigikogus heaks kiidetud haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele, kuna leiab, et see on põhiseadusega vastuolus.

Kõpu vald märkis oma taotluses, et riik pole seadust vastu võttes lõpuni kaalunud kõiki variante ning haldusreformiseadus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel ei ole sobivaim ega ka mõõdukas.

Vald ei ole rahul, et antud juhul ei ole seaduses antud ka mõistlikku tähtaega kohaliku omavalitsuse arvamuse ärakuulamiseks ning seaduse jõustumisest kuni sundliitmiseni antud tähtaeg on liiga lühike, samas kui varasemas seadusandluses kehtestatud aastane tähtaeg oli mõeldud demokraatia kaitseks, et kohaliku omavalitsuse valimisel oleks valijal selge, millises omavalitsuses ta hääletab.

Vald on kindel, et varasemast lühem tähtaeg enne valimisi kahjustab õigusselguse põhimõtet, kuna pole selge, milliste omavalitsuste osas toimub haldusterritoriaalne muudatuste tegemine või millised jäävad seaduses sätestatud erandite hulka.

Kõpu volikogu on seisukohal, et õigusgarantii oleks tagatud siis, kui tähtaeg oleks vähemalt samaväärne varasemaga.

Valla hinnangul on haldusreform seotud riikliku sunniga ning seda sõltumata sellest, kas haldusreformi puhul on rakendatud sundi tähtaegade osas vabatahtlikuks ühinemiseks või tehtud haldusterritoriaalne muudatus riigi algatusel, samuti tekivad mõlemal juhul kulud, kuid nende hüvitamine ei toimu võrdsetel alustel.

Vald tõdes, et kohustuslikult vabatahtlik haldusterritoriaalne muudatus on sama, mis kohustuslikus korras valitsuse algatatud haldusterritoriaalne muudatus.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil on taotluse lahendamiseks aega neli kuud.

Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformiseadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama.

Kõpu vallas on 643 elanikku.

Toimetaja: Marek Kuul



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: