Rain Kooli: Soome neid* ja ahistav turvamees Putin ({{commentsTotal}})

Kuigi Venemaa president esitas Soome visiidi ajal Venemaa ametlikust vaatevinklist kui mitte suisa sõbralikke, siis neutraalseid ja rahulikult loogilisi sõnumeid, oli siiski tegemist üsna halvasti varjatud ähvardustega.

Ikka ja jälle mängib elu ette meeledetuletusi selle kohta, kuidas ühele ja samale informatsioonile peale vaadates on võimalik esitada väga erinevaid väiteid – sõltuvalt pealevaataja eelhäälestusest.

Näiteks jõudis Eesti ajakirjanduseni ühel juunikuu päeval pressiteade. Teate saatnud mittetulundusühing oli korraldanud küsitluse, millega uuriti, mida arvavad Eesti kodanikud plaanist muuta okupatsioonide muuseumi nimi mõne aasta pärast Vabamuks.

Uuringu tulemuse kohaselt pooldab nimevahetust kas täielikult või osaliselt ainult 10 protsenti Eesti kodanikest. Aga see pole tänase teema kontekstis oluline.

Pressiteates olid nimelt ka välja toodud ka eelistused vastanute emakeele järgi. Eestlastest oleks nimevahetusega kindlalt nõus 2 protsenti, Eestis elavatest vene emakeelega inimestest aga 8.

Millise järelduse tegi sellest faktist uuringu tellinud mittetulundusühingu töötaja?

”Venekeelsest elanikkonnast, kes on Eesti Vabariigi kodanikud, peab sõna “okupatsioon” ebameeldivaks 4 korda rohkem inimesi võrreldes eestikeelse elanikkonnaga.”

Matemaatiliselt on tõesti kõik korrektne, 8 on 2st neli korda rohkem, midagi vaielda ei ole.

Küll aga teeb selline lähenemine kahte asja.

Esiteks vaatab mööda sellest, mis tegelikult on küsitluse tulemuste juures tähelepanuväärne: et tervelt 92 protsenti vene keelt emakeelena kõnelevatest Eesti kodanikest ei poolda okupatsioonide muuseumi nime muutmist – ehk siis on vähemalt selle küsitluse kohaselt semantiliselt nõus mõttega, et Eesti oli 51 aastat okupeeritud.

Teiseks rõhutab – tegelikult suisa õhutab – selline vaatenurk täiesti teadlikult rahvustevahelisi erinevusi.

Niisiis, täiesti neutraalsele informatsioonile on võimalik pahatahtlikult läheneda.

Pahatahtliku sõnumi jahe tõlge

Samas oleme me viimaste päevade jooksul saanud ka meeldetuletusi ka hoopis pöördelise konstruktsiooni võimalikkuse kohta.

Täpsemalt selle kohta, et pahatahtlik polegi tõlgendaja, vaid algne informatsioon või sõnum. Ning samal ajal väidab pahatahtliku sõnumi saatja, et on edastanud vaid täiesti süütut ja neutraalset teavet (eesmärgiga tembeldada pahatahtliku sõnumi tegeliku palge paljastaja – ehk selle pahatahtlikuks sõnumiks nimetaja – hoopis ise pahatahtlikuks).

Üht sellist näidet kirjeldab tänane ajaleht Postimees loos, mis räägib noort naist juba pikemat aega ahistavast 76-aastasest turvamehest. Turvamees oma tegevuses probleeme ei näe, küll aga on tema jaoks pahatahtlikud kõik need, kes nimetavad ahistamist selleks, mis see tegelikult on.

Palju laiemas – sisuliselt kogu siinset maailmanurka puuduvas – mastaabis aga kogesime samasugust nähtust läinud reedel, mil Venemaa president Vladimir Putin esines oma visiidi ajal Soomes mitme kummastust tekitava avaldusega.

Juriidiliselt oli kõik korrektne ja Putin esinemine ei jäänud Kremlist vaadates ilmselt väga kaugele rahutuvi kudrutamisest: me oleme tõmmanud oma väed kaugele Soome piirist, me hindame Soome neutraalsust, meie olime need, kes teie iseseisvust esimesena tunnustasid ja me austame iga otsust, mille soomlased oma iseseisvuse ja turvalisuse kaitseks teevad.

See on heatahtliku, sõbraliku naabri jutt ja kõik oleks kaunis, kui see sellega piirdukski. Samamoodi nagu täna Postimehes kirjeldatud ahistaja võinuks piirduda noore naise puhul lihtsalt tõdemusega, et too meenutab mehe 45 aasta tagust silmarõõmu.

Aga Postimehe artikli turvamees ei piirdunud sellega, nagu ka Vladimir Putin.

Kas te tõesti kujutate ette, et meie sõbralik suhtumine jätkub, kui te teete otsuse, mis meile ei meeldi? Kas te kujutate ette, et meie väed ei ilmu teie piiridele, kui te NATOsse astute? Kas te ei tea, et ”NATO võitleks Venemaaga meeleldi viimase Soome sõjaväelaseni” (ehk et te olete lihtsalt kahuriliha Venemaa vastase agressiivse alliansi jaoks)?

Selliste sõnumitega kostitas meie idanaaber meie põhjanaabrit. Pealtnäha neutraalse sõnumiga, mis aga tegelikult oli (üsna hoolimatult varjatud) ähvardus.

Õnneks on Soome neid* juba ammu emantsipeerunud ning harjunud kedagi pelgamata enda eest seisma.

* Suomi-neito (”soome neid” – soome k.) on Soome ajaloolises kõnepruugis viide Soome riigile, mis kaardilt vaadates meenutab mõnevõrra naise kuju.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: