Päästjate ametiühing kardab päästeameti hääbumist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) kardab, et päästeameti efektiivsemaks muutmine varjus võib amet hoopis hääbuda. Ruumi kärpimiseks enam ei ole ja pidev tööülesannete lisandumine töötajatele tõmbab teenuse kvaliteeti alla, teatas saadetud kommentaaris ameti juhatuse liige Toomas Suigusaar.

Toomas Suigusaar kommenteeris päästeameti peadirektori Kuno Tammearu avaldust, et kuigi täna on päästeametis 120 töötajat vähem kui aasta tagasi, ei ole pakutavatele teenustele negatiivset mõju tunda. Tammearu rääkis veel, et vajadusel oleks võimalik veelgi töötajaskonda kärpida komandode tasandil.

"Nagu kommenteeritavast artiklistki nähtub, suurendab vabade kohtade täitmata jätmine tööl olijate töökoormust," ütles Suigusaar.

"Jah, me võime seda moodsalt nimetada efektiivsuse tõstmiseks, kuid pidev tööülesannete lisandumine mõjub negatiivselt täitmise kvaliteedile, suurendab töötajate stressi, kahjustab nende tervist," leidis ta.

"Kui palju – ja kui erinevaid – kohustusi on laotud näiteks meeskonnavanema/rühmapealiku õlgadele: päästetööde juhtimine, vajadusel suitsusukeldumine, töötamine autopumbaga, info kogumine/edastamine, menetluse tarvis info kogumine ja pildistamine, aruandlus, koolitamine, ennetustöö jpm. Jätkuv "efektiivsemaks muutumine" toob kohustusi aina juurde. Ka päästjatele. Ja lõppu pole näha," kommenteeris ta.

Suigusaar märkis, et kodanikele tähendab väiksem päästjate arv abi kättesaadavuse vähenemist. "Sündmusele sõidetakse kaugemalt ja väiksema arvu meestega, mis võib kaasa tuua abi hilinemise, ebapiisavuse. Normaalne elupäästevõimekus on neli päästjat meeskonnas, sest siis suudetakse päästa ka päästjaid, kes töötavad riskikeskkonnas. Täna on see number tihti ühe võrra väiksem," kurtis Suigusaar.

Suigusaar rõhutas, et ametiühing mõistab juhtkonna muret alarahastatud päästeameti jätkusuutlikkuse pärast, kuid leiab, et komandode kärpimine ilma pakutavate teenuste hulga või kvaliteedi languseta ei ole võimalik.

"Tekib küsimus, et kas tegemist on ikka efektiivsemaks muutumise või hoopis aeglase hääbumisega? Ei ole normaalne, et ei leita raha isegi päästjate kaitseriietuse vajalikus mahus uuendamiseks," leidis ta.

"Oleme jõudnud olukorda, kus tuleks otsustada, millist päästeteenust Eesti vabariik vajab. Siinkohal pöörduvad päästjate küsivad pilgud meie rahvaesindajate ja ministeeriumite otsustajate poole – pall on teie käes, otsustage see asi ära," lõpetas Suigusaar.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Lunavararünnak.Lunavararünnak.
Maailmas levib ulatuslik lunavararünnak

Mitmed suurfirmad üle maailma on teatanud lunarahanõudega küberrünnakust, alguses levis viirus Euroopas, kuid juba on teateid ka USA ettevõtetest. RIA andmetel ei ole Eestit rünne esialgu tabanud.

Uuendatud: 21:11 
BMW 530dBMW 530d
Eesistumise ajal sõidutavad kõrgeid eurokülalisi Eestis BMW-d

Järgmise poole aasta ehk Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal sõidutavad Eestisse saabuvad eurokülalisi BMW-d.

INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics