Päästjate ametiühing kardab päästeameti hääbumist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) kardab, et päästeameti efektiivsemaks muutmine varjus võib amet hoopis hääbuda. Ruumi kärpimiseks enam ei ole ja pidev tööülesannete lisandumine töötajatele tõmbab teenuse kvaliteeti alla, teatas saadetud kommentaaris ameti juhatuse liige Toomas Suigusaar.

Toomas Suigusaar kommenteeris päästeameti peadirektori Kuno Tammearu avaldust, et kuigi täna on päästeametis 120 töötajat vähem kui aasta tagasi, ei ole pakutavatele teenustele negatiivset mõju tunda. Tammearu rääkis veel, et vajadusel oleks võimalik veelgi töötajaskonda kärpida komandode tasandil.

"Nagu kommenteeritavast artiklistki nähtub, suurendab vabade kohtade täitmata jätmine tööl olijate töökoormust," ütles Suigusaar.

"Jah, me võime seda moodsalt nimetada efektiivsuse tõstmiseks, kuid pidev tööülesannete lisandumine mõjub negatiivselt täitmise kvaliteedile, suurendab töötajate stressi, kahjustab nende tervist," leidis ta.

"Kui palju – ja kui erinevaid – kohustusi on laotud näiteks meeskonnavanema/rühmapealiku õlgadele: päästetööde juhtimine, vajadusel suitsusukeldumine, töötamine autopumbaga, info kogumine/edastamine, menetluse tarvis info kogumine ja pildistamine, aruandlus, koolitamine, ennetustöö jpm. Jätkuv "efektiivsemaks muutumine" toob kohustusi aina juurde. Ka päästjatele. Ja lõppu pole näha," kommenteeris ta.

Suigusaar märkis, et kodanikele tähendab väiksem päästjate arv abi kättesaadavuse vähenemist. "Sündmusele sõidetakse kaugemalt ja väiksema arvu meestega, mis võib kaasa tuua abi hilinemise, ebapiisavuse. Normaalne elupäästevõimekus on neli päästjat meeskonnas, sest siis suudetakse päästa ka päästjaid, kes töötavad riskikeskkonnas. Täna on see number tihti ühe võrra väiksem," kurtis Suigusaar.

Suigusaar rõhutas, et ametiühing mõistab juhtkonna muret alarahastatud päästeameti jätkusuutlikkuse pärast, kuid leiab, et komandode kärpimine ilma pakutavate teenuste hulga või kvaliteedi languseta ei ole võimalik.

"Tekib küsimus, et kas tegemist on ikka efektiivsemaks muutumise või hoopis aeglase hääbumisega? Ei ole normaalne, et ei leita raha isegi päästjate kaitseriietuse vajalikus mahus uuendamiseks," leidis ta.

"Oleme jõudnud olukorda, kus tuleks otsustada, millist päästeteenust Eesti vabariik vajab. Siinkohal pöörduvad päästjate küsivad pilgud meie rahvaesindajate ja ministeeriumite otsustajate poole – pall on teie käes, otsustage see asi ära," lõpetas Suigusaar.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: