Päästjate ametiühing kardab päästeameti hääbumist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) kardab, et päästeameti efektiivsemaks muutmine varjus võib amet hoopis hääbuda. Ruumi kärpimiseks enam ei ole ja pidev tööülesannete lisandumine töötajatele tõmbab teenuse kvaliteeti alla, teatas saadetud kommentaaris ameti juhatuse liige Toomas Suigusaar.

Toomas Suigusaar kommenteeris päästeameti peadirektori Kuno Tammearu avaldust, et kuigi täna on päästeametis 120 töötajat vähem kui aasta tagasi, ei ole pakutavatele teenustele negatiivset mõju tunda. Tammearu rääkis veel, et vajadusel oleks võimalik veelgi töötajaskonda kärpida komandode tasandil.

"Nagu kommenteeritavast artiklistki nähtub, suurendab vabade kohtade täitmata jätmine tööl olijate töökoormust," ütles Suigusaar.

"Jah, me võime seda moodsalt nimetada efektiivsuse tõstmiseks, kuid pidev tööülesannete lisandumine mõjub negatiivselt täitmise kvaliteedile, suurendab töötajate stressi, kahjustab nende tervist," leidis ta.

"Kui palju – ja kui erinevaid – kohustusi on laotud näiteks meeskonnavanema/rühmapealiku õlgadele: päästetööde juhtimine, vajadusel suitsusukeldumine, töötamine autopumbaga, info kogumine/edastamine, menetluse tarvis info kogumine ja pildistamine, aruandlus, koolitamine, ennetustöö jpm. Jätkuv "efektiivsemaks muutumine" toob kohustusi aina juurde. Ka päästjatele. Ja lõppu pole näha," kommenteeris ta.

Suigusaar märkis, et kodanikele tähendab väiksem päästjate arv abi kättesaadavuse vähenemist. "Sündmusele sõidetakse kaugemalt ja väiksema arvu meestega, mis võib kaasa tuua abi hilinemise, ebapiisavuse. Normaalne elupäästevõimekus on neli päästjat meeskonnas, sest siis suudetakse päästa ka päästjaid, kes töötavad riskikeskkonnas. Täna on see number tihti ühe võrra väiksem," kurtis Suigusaar.

Suigusaar rõhutas, et ametiühing mõistab juhtkonna muret alarahastatud päästeameti jätkusuutlikkuse pärast, kuid leiab, et komandode kärpimine ilma pakutavate teenuste hulga või kvaliteedi languseta ei ole võimalik.

"Tekib küsimus, et kas tegemist on ikka efektiivsemaks muutumise või hoopis aeglase hääbumisega? Ei ole normaalne, et ei leita raha isegi päästjate kaitseriietuse vajalikus mahus uuendamiseks," leidis ta.

"Oleme jõudnud olukorda, kus tuleks otsustada, millist päästeteenust Eesti vabariik vajab. Siinkohal pöörduvad päästjate küsivad pilgud meie rahvaesindajate ja ministeeriumite otsustajate poole – pall on teie käes, otsustage see asi ära," lõpetas Suigusaar.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: