Vedomosti: miljardär Prohhorov tahab kõik varad Venemaal maha müüa ({{commentsTotal}})

Mihhail Prohhorov.
Mihhail Prohhorov. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Vene miljardär Mihhail Prohhorov tahab kõik oma varad Venemaal maha müüa, kirjutab ärileht Vedomosti esmaspäeval.

Prohhorovi investeerimisgrupile Onexim kuuluvad osalused mäetööstus-, rahandus-, energeetika- ja meediafirmades. Põhiosalused on 20-protsendine aktsiapakk maailma suurimas kaaliumitootjas Uralkali ja 17,2-protsendine alumiiniumitootjas Rusal.

Prohhorov ei ole seni teatanud müümise põhjust.

Oneximi arendusgrupiga Opin seotud anonüümne allikas ütles lehele, et müügiotsus langetati pärast seda, kui Prohhorovi meediafirma RBC jäi surve alla.

Analüütikute hinnangul on seos RBC Panama dokumentide avaldamise ning FSB aprillis tehtud Oneximi Moskva peakorteri reidi vahel. Läbiotsimisi on toimunud veel teisteski Prohhoroviga seotud firmades, nagu investeerimisfirma Renaissance Capital, energiafirma Quadra ja pank International Financial Club (IFC).

Kremlin pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas Vedomosti väidet, et Prohhorovile avaldatakse varade müümiseks survet, absurdseks.

Ajakirja Forbes andmetel on Prohhorov Venemaa rikkuselt 14. inimene ja tema vara hinnatakse 7,6 miljardile dollarile.

2012. aasta kandideeris Prohhorov Venemaa presidendiks, saadest 8 protsenti häältest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: