Stoltenberg: Soome ja Rootsi otsustavad ise, mida nad NATO-lt soovivad ({{commentsTotal}})

{{1467640969000 | amCalendar}}

Soome ja Rootsi otsustavad ise, missuguseid suhteid nad NATO-ga soovivad, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval.

NATO on kutsunud Soome ja Rootsi liidrid alliansi Varssavi tippkohtumise õhtusöögile. Tegemist on esimese korraga, kui allianssi mittekuuluvate riikide juhid saavad kutse nii kõrgetasemelisel kohtumisel osaleda. Kahepäevane kohtumine algab reedel, vahendasid BNS ja "Aktuaalne kaamera".

"Soome ja Rootsi on NATO väga head sõbrad. Me kutsume head sõbrad õhtusöögile. Soome ja Rootsi asi on otsustada, kas nad soovivad veel midagi muud. See on vaid õhtusöök," ütles Stoltenberg Brüsselis ajakirjanike küsimustele vastates.

Reedesest õhtusöögist võtavad osa Soome president Sauli Niinistö ja Rootsi peaminister Stefan Löfven.

"Loomulikult on Soome ja Rootsi tähtsad kõigis Läänemere piirkonna julgeolekut ja stabiilsust puudutavates küsimustes," ütles Stoltenberg kutse põhjenduseks.

Norralasest peasekretär kommenteeris ka Vene presidendi Vladimir Putini Soome-visiidil tehtud avaldusi Soome-NATO suhete kohta.

"Soomlased otsustavad oma julgeolekukorralduse üle ise. See on põhimõte, mille on heaks kiitnud nii NATO kui Venemaa," rõhutas Stoltenberg.

Tema sõnul on NATO-ga liitumise küsimus alliansi ja Soome vaheline asi ja "oleks ebaõige, kui see põhjustaks negatiivseid reaktsioone mõnes teises riigis".

Jens Stoltenberg avaldas samas lootust, et peagi toimub ka NATO ja Venemaa nõukogu kohtumine, et jätkata Moskvaga dialoogi.

"NATO-Vene nõukogu on tähtis foorum dialoogiks ja informatsioonivahetuseks, et vähendada pingeid ja suurendada arusaamist. Seepärast töötame Venemaaga, et korraldada veel üks nõukogu kohtumine pärast Varssavi tippkohtumist, kus läbipaistvus ja riski vähendamine on tähtis teema," märkis peasekretär.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: