35 senti liitrist: piimaturg on solgitud hinnast hapu ({{commentsTotal}})

Juuni algusest saati kestab kauplustes piimahinnasõda: tootjad on erinevad, kuid liitri kilepiima saab kätte 35 sendiga. Turusolkimine käib ühe tööstuse initsiatiivil, kuid kauplused lähevad tihedas konkurentsis hinnasõjaga kaasa.

Tarbijateühistu Coop alustas kevadel „Ausa piima“ kampaaniat, mille müügist läks talunikule täiendav 10 senti piimaliitrilt. Kampaania alguses rõhutas Konsumeid, A&O-d ning Maksimarketit haldav Coop, kui oluline on maksta talunikule õiglast hinda. Täna aga laiutab „Ausa piima“ kõrval 35-sendise hinnaga liitrine Farmi kilepiim. Kas iga farmer polegi siis ausat hinda väärt?

„Üle-eelmisel nädalal langetasime hinna-dumpingu tõttu oma kauplustes kilepiima hinna 35 sendile, kuid tegime seda oma kasumlikkuse, mitte põllumeeste arvelt,“ kinnitas Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ERR.ee-le. „Klient on huvitatud sellest, et ta saaks kogu kauba ühest kohast ja võimalikult soodsalt. Paraku on piima hind sageli see, mille järgi kaupluse hinnataset vaadatakse ning kui piim on odav, siis ostetakse samast kauplusest ka muud kaubad,“ põhjendas Miido.

Tema kinnitusel on „Aus piim“ jätkuvalt õiglase hinnaga müügil. „Tänastes konkurentsitingimustes peame arvestama turul valitseva hinna-dumpinguga, mistõttu oleme kõige odavama kilepiima hinna langetanud oma kasumlikkuse arvelt 35 sendile,“ möönis Miido.

„Eks see teatud silmakirjalikkust näitab - ühtpidi algatada selline kampaania ja teistpidi tõmmata talunielt vaipa alt ära,“ kommenteerib Coopi piimaletis toimuvat Eestimaa talupidajate keskliidu tegevdirektor Kaul Nurm. „Kui me sellega jätkame, siis polegi lootust, et piimatootjad oma kulutustele vajalikku katet saavad. See meid rõõmsaks küll ei tee,“ kinnitas Nurm.

35-sendise kilepiima leiab ka Selveri letilt – seal on selle hinnaga Tere piimatööstuse toodang. 35-sendist piima pakub Selver alates juunist.

Keti turundusjuhi sõnul pole initsiatiiv odavat hinda pakkuda mitte kaupluse-, vaid tööstusepoolne.

„Meie hinnastame piima vastavalt hankijapoolsele pakkumisele. Hetkel on soodsa hinna põhjuseks hankijapoolne initsiatiiv,“ selgitas Selveri turundusjuht Triin Kaare.

Küll aga kinnitab Kaare, et nad ei müü piima alla omahinna. Järelikult teeb dumpingut piimatööstus ise.

Tere lööb hinda alla

Osad kaubandusketid tunnistavad, et Tere piimatööstus käib mööda poode ja pakub müügiks kilepiima jaehinnaga 25 senti. Kuivõrd Tere on ise paljudele talunikele võlgu, ei taha ka kõik poeketid dumping-hinnaga piima neilt vastu võtta, kuivõrd kannatavad eeskätt just talunikud. Selver on aga Tere pakkumise vastu võtnud, seades sellega surve alla ka teised poeketid.

Tere piimatööstuselt endalt ei õnnestunud kommentaari saada.

Talupidajate keskliidu juht kinnitab, et selline hind tähendab igal juhul dumping-hinda, millega surutakse alla toote üldist hinnataset.

„Taunime igasugust hinnasõda. Hind peaks olema õiglane ja ühtegi toitu ei tohiks müüa alla omahinna. Kui turult ei lähe piisav kogus raha liikvele, siis ei saa see kuidagi jõuda tootjani,“ selgitas Kaul Nurm. „Kui tarbija saab pidevalt signaale, et piim ongi nii odav, siis see ei aita kuidagi kaasa väärtushinnangute kujundamisele,“ rõhutas Nurm.

36-sendise liitrihinnaga leiab letilt ka Maxima omatootena müüdava kilepiima.

Piimafarmeri omahind liitri kohta on umbes 32-33 senti liiter, kuid juba eelmisel aastal oli toorpiima keskmine müügihind umbes kümme senti väiksem. See tähendab, et talunikud on juba aasta aega müünud piima alla omahinna. Poodide dumping-hinnad ei aita sellele kuidagi kaasa, et piima hind õiglasemaks muutuks.

„Joogipiim on kõige odavam piimatoode,“ selgitas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema selgitusel ei tule joogipiima tootmisel hinna tõstmiseks vajalikku lisandväärtust kusagilt juude.

„Meil on väga vaja innovaatilist tootearendust, muidu see hind ei tõuse. Olen juba 20 aastat rääkinud, et ei saa teha ainult ühte tüüpi juustu, sellist toodangut on kogu Euroopa täis. Vaja on start-up mõtlemist ka traditsioonilistes tööstusharudes,“ selgitas Josing, kuidas piima lisandväärtust tõsta, et selle eest ka rohkem raha saaks küsima hakata.

Alates 2014. aastast on piima maailmaturuhind langenud ning Eesti põllumeeste olukorra on veelgi keerulisemaks muutnud Venemaa kaubanduspiirangud. Juba möödunud aastal vähenes piimalehmade arv Eestis 9000 võrra ning sama suurt kaotust prognoosivad farmerid ka tänavu.

Foto: piim Coopi ketti kuuluvas Maksimarketis.



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: