35 senti liitrist: piimaturg on solgitud hinnast hapu ({{commentsTotal}})

Juuni algusest saati kestab kauplustes piimahinnasõda: tootjad on erinevad, kuid liitri kilepiima saab kätte 35 sendiga. Turusolkimine käib ühe tööstuse initsiatiivil, kuid kauplused lähevad tihedas konkurentsis hinnasõjaga kaasa.

Tarbijateühistu Coop alustas kevadel „Ausa piima“ kampaaniat, mille müügist läks talunikule täiendav 10 senti piimaliitrilt. Kampaania alguses rõhutas Konsumeid, A&O-d ning Maksimarketit haldav Coop, kui oluline on maksta talunikule õiglast hinda. Täna aga laiutab „Ausa piima“ kõrval 35-sendise hinnaga liitrine Farmi kilepiim. Kas iga farmer polegi siis ausat hinda väärt?

„Üle-eelmisel nädalal langetasime hinna-dumpingu tõttu oma kauplustes kilepiima hinna 35 sendile, kuid tegime seda oma kasumlikkuse, mitte põllumeeste arvelt,“ kinnitas Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ERR.ee-le. „Klient on huvitatud sellest, et ta saaks kogu kauba ühest kohast ja võimalikult soodsalt. Paraku on piima hind sageli see, mille järgi kaupluse hinnataset vaadatakse ning kui piim on odav, siis ostetakse samast kauplusest ka muud kaubad,“ põhjendas Miido.

Tema kinnitusel on „Aus piim“ jätkuvalt õiglase hinnaga müügil. „Tänastes konkurentsitingimustes peame arvestama turul valitseva hinna-dumpinguga, mistõttu oleme kõige odavama kilepiima hinna langetanud oma kasumlikkuse arvelt 35 sendile,“ möönis Miido.

„Eks see teatud silmakirjalikkust näitab - ühtpidi algatada selline kampaania ja teistpidi tõmmata talunielt vaipa alt ära,“ kommenteerib Coopi piimaletis toimuvat Eestimaa talupidajate keskliidu tegevdirektor Kaul Nurm. „Kui me sellega jätkame, siis polegi lootust, et piimatootjad oma kulutustele vajalikku katet saavad. See meid rõõmsaks küll ei tee,“ kinnitas Nurm.

35-sendise kilepiima leiab ka Selveri letilt – seal on selle hinnaga Tere piimatööstuse toodang. 35-sendist piima pakub Selver alates juunist.

Keti turundusjuhi sõnul pole initsiatiiv odavat hinda pakkuda mitte kaupluse-, vaid tööstusepoolne.

„Meie hinnastame piima vastavalt hankijapoolsele pakkumisele. Hetkel on soodsa hinna põhjuseks hankijapoolne initsiatiiv,“ selgitas Selveri turundusjuht Triin Kaare.

Küll aga kinnitab Kaare, et nad ei müü piima alla omahinna. Järelikult teeb dumpingut piimatööstus ise.

Tere lööb hinda alla

Osad kaubandusketid tunnistavad, et Tere piimatööstus käib mööda poode ja pakub müügiks kilepiima jaehinnaga 25 senti. Kuivõrd Tere on ise paljudele talunikele võlgu, ei taha ka kõik poeketid dumping-hinnaga piima neilt vastu võtta, kuivõrd kannatavad eeskätt just talunikud. Selver on aga Tere pakkumise vastu võtnud, seades sellega surve alla ka teised poeketid.

Tere piimatööstuselt endalt ei õnnestunud kommentaari saada.

Talupidajate keskliidu juht kinnitab, et selline hind tähendab igal juhul dumping-hinda, millega surutakse alla toote üldist hinnataset.

„Taunime igasugust hinnasõda. Hind peaks olema õiglane ja ühtegi toitu ei tohiks müüa alla omahinna. Kui turult ei lähe piisav kogus raha liikvele, siis ei saa see kuidagi jõuda tootjani,“ selgitas Kaul Nurm. „Kui tarbija saab pidevalt signaale, et piim ongi nii odav, siis see ei aita kuidagi kaasa väärtushinnangute kujundamisele,“ rõhutas Nurm.

36-sendise liitrihinnaga leiab letilt ka Maxima omatootena müüdava kilepiima.

Piimafarmeri omahind liitri kohta on umbes 32-33 senti liiter, kuid juba eelmisel aastal oli toorpiima keskmine müügihind umbes kümme senti väiksem. See tähendab, et talunikud on juba aasta aega müünud piima alla omahinna. Poodide dumping-hinnad ei aita sellele kuidagi kaasa, et piima hind õiglasemaks muutuks.

„Joogipiim on kõige odavam piimatoode,“ selgitas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema selgitusel ei tule joogipiima tootmisel hinna tõstmiseks vajalikku lisandväärtust kusagilt juude.

„Meil on väga vaja innovaatilist tootearendust, muidu see hind ei tõuse. Olen juba 20 aastat rääkinud, et ei saa teha ainult ühte tüüpi juustu, sellist toodangut on kogu Euroopa täis. Vaja on start-up mõtlemist ka traditsioonilistes tööstusharudes,“ selgitas Josing, kuidas piima lisandväärtust tõsta, et selle eest ka rohkem raha saaks küsima hakata.

Alates 2014. aastast on piima maailmaturuhind langenud ning Eesti põllumeeste olukorra on veelgi keerulisemaks muutnud Venemaa kaubanduspiirangud. Juba möödunud aastal vähenes piimalehmade arv Eestis 9000 võrra ning sama suurt kaotust prognoosivad farmerid ka tänavu.

Foto: piim Coopi ketti kuuluvas Maksimarketis.



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

UUDISED
Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.