Kohus ei vabastanud elukaaslase tapnud naist vanglast ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu maakohus ei vabastanud möödunud nädalal ennetähtaegselt vanglast oma elukaaslase tapmise eest trellide taha sattunud naist, kuigi vangla ja prokuratuur olid naise vabadusse lubamisega päri.

Vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele leidis kohus, et 44-aastase Tiiu Fadejeva ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud tema toimepandud kuriteo asjaolude tõttu.

"Fadejeva käitumine vanglas on olnud korrektne ja ta täidab talle koostatud individuaalset täitmiskava. Samuti on ta paigutatud avavanglasse ja ta käib tööl. Fadejeval on olemas vabanemisel töökoht ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kohus leidis, et kuigi Fadejeva kannab vangistust esmakordselt, on karistus mõistetud raske esimese astme kuriteo eest – elukaaslase tapmise eest. Sõnades küll Fadejeva kahetseb juhtunut, kuid osaliselt õigustab oma käitumist väitega, et tegemist oli provotseeritud tapmisega. Selline seisukoht ei ole aga kohtus tõendamist leidnud," märkis kohus.

Kohus leidis, et toimepandud kuriteo eest seaduses sätestatud miinimummääras mõistetud karistuse kandmiselt vabastamine ligi kaks aastat enne karistusaja lõppu oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. "Oluline on, et karistus ei kannaks üksnes eri-, vaid ka üldpreventiivset eesmärki. Raskete kuritegude eest reaalselt kantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Süüdimõistetu positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ja soov edaspidi seaduskuulekalt elada ei kaalu kohtu hinnangul praegusel hetkel veel üle negatiivset ehk kuriteo toimepanemise asjaolusid ja selle raskust," lisas kohus.

Viru maakohus leidis 2014. aasta veebruari alguses, et Fadejeva süü tahtlikus tapmises on tõendatud ja tal tuleb selle eest kanda kuueaastane vangistus ehk miinimumkaristus. Kuna Fadejeva oli selleks ajaks juba üle kahe aasta trellide taga viibinud, jäi tal vanglas olla veel kolm aastat, kümme kuud ja 11 päeva.

Fadejeva viis süüasja Tartu ringkonnakohtusse, leides, et kohus pidanuks tapmissüü ümber kvalifitseerima provotseeritud tapmiseks ning mõistma prokuröri nõutust kergema karistuse. Ringkonnakohus 2014. aasta aprilli keskel siiski maakohtu lahendit ei muutnud. Seepeale esitas Fadejeva kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis ei võtnud aga süüasja tunamullu juunis menetlusse.

Eeluurimisel kogutud andmetel viis 2011. aasta 19. veebruaril Narvas Gerassimovi tänaval asuvas korteris veretööni sõnavahetus, mis tekkis Fadejeval oma 46-aastase elukaaslasega pärast ühist alkoholipruukimist. Politsei andmetel haaras naine laualt kööginoa ning pussitas meest, kelle kiirabi viis küll kiiresti haiglasse, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa.

Politsei pidas naise kinni ning kohus võttis ta prokuratuuri taotlusel vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes esitas prokuratuur Fadejevale süüdistuse tahtlikus tapmises, mille eest näeb karistusseadustik kohtus süüdimõistmisel ette kuni 15-aastase vangistuse.

Fadejeva kaitsja on kohtutes väitnud, et naine haaras noa, kuna purupurjus mees solvas teda ning pigistas haigest jalast. Samas maa- ja ringkonnakohus leidsid, et Fadejeva ei saanud olla nuga haarates hingelises erutuse seisundis, sest mõlemapoolne purjutamine oli selles peres tavaline ning mees oli ka varem korduvalt naist solvanud.

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema