Poole aasta jooksul laskis endale kasiinokeelu seada üle 1200 inimese ({{commentsTotal}})

Kasiino Krasnodaris.
Kasiino Krasnodaris. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Tänavu esimese poolaasta jooksul laskis endale kasiinokeelu seada 1254 inimest.

"2016. aasta esimeses pooles on seatud 1254 kasiinokeeldu, 294 loteriikeeldu ja 512 spordiennustuse keeldu," ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe BNS-ile. Praeguse seisuga on 4506 inimesele seatud kokku 5304 piirangut.

Nimekirja saab isik ennast kanda ainult ise. Selle eesmärk on piirata ise enda poolt õnnemängu mängukohtade külastamist või õnnemängude kaughasartmänguna mängimist, vähendamaks isikule ja ühiskonnale kaasneda võivaid negatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Kui inimene on ennast antud nimekirja kandnud, siis ei tohi teda kasiinosse lasta.

Isikul, kes soovib enda ligipääsu õnnemängudele piirata, on võimalus esitada avaldus, mille alusel kantakse ta määratletud perioodiks õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja. Õnnemängukorraldajad ei tohi lubada nimekirja kantud isikuid õnnemänge mängima. Nimekirjast ei ole ennast võimalik pärast sinna kandmist enne vastava aja möödumist maha võtta. Tänu sellele võib hinnata antud meedet ka tulemuslikuks.

Nimekiri on kehtestatud rahandusministri määrusega. Isikusamasust ja õnnemängu mängimise piirangu olemasolu kontrollivad litsentseeritud hasartmängukorraldajad nii kasiinodes kui ka internetis õnnemänge mängides. Alanud aastast jõustunud hasartmänguseaduse muudatus võimaldab sõltuvusse kalduvatel inimestel endale keelata ka arvloterii mängimise ja spordiennustustustel osalemise.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: