Kolmas juhtum: Saare valla seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Täna diagnoosis veterinaar- ja toiduamet (VTA) Jõgevamaal Saare vallas Veia külas asuvas kolme seaga kodumajapidamises sigade Aafrika katku. Nakkuse tõkestamiseks kehtestatakse taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.

Tegemist on kolmanda juhtumiga, kus sigade Aafrika katk diagnoositakse kodusigadel pärast 2015. aasta septembrit. Möödunud reedel diagnoositi Jõgevamaal sigade Aafrika katk ka Puurmanni ja Põltsamaa vallas asuvates seapidamistes.

"Kuigi formaalselt võivad farmis olla kõik bioturvalisuse nõuded täidetud, oleme viimaste juhtumite põhjal tuvastanud, et praktikas võib nendest terviklikult kinni pidamine osutuda väikestele seapidajatele keeruliseks," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. "Seetõttu oleme otsustanud järgnevate nädalate jooksul veelkord kontrollida kõikide meile teadaolevate seapidajate bioturvalisuse nõuete täitmist."

"Praegu on metsad katkuseid metssigu täis, mistõttu on suur oht uuteks puhanguteks seafarmides. Ma rõhutan, et ka mõne seaga kodufarmis tuleb sigu pidada suletud ruumis, et välistada nende kokkupuude nakatunud metssigade, inimese saastunud jalanõude ning vabalt liikuvate koduloomadega, kes võivad viirust levitada," rõhutas Kalda.

Kalda sõnul kutsub VTA kõiki üles tähelepanelikkusele. "Kui märkate kusagil väljas kas või üht ainsat siga, andke meile sellest teada, sest see on taudi leviku vältimiseks keelatud. Me suhtume igasse vihjesse väga tõsiselt. Kui käite metsas matkamas, peske hoolikalt oma riided ja jalanõud ning hoidke seafarmidest eemale," lisas Kalda.

Taudipunkti ümber on kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsoon, mille piirkonda jäävad viis väikefarmi samast maakonnast. Farmi on varem kontrollitud ning bioohutusnõuded olid farmis täidetud.

Epidemioloogilise uuringu käigus selgitatakse, kuidas haigusetekitaja farmi pääses.

Seakatku farmipuhangute vältimiseks alates 2015. aasta septembrist karmistunud bioohutusnõuded kehtivad kõigile seakasvatajatele üle Eesti.

VTA ootab teateid väga nakkava viirushaiguse kohta

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Ravi puudub ja taudi edasise leviku tõkestamiseks tuleb sead hukata.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: