Analüüsi tulemusena käidi välja idee kaotada Eestist ministeeriumid ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium käis riigiülesannete analüüsis välja idee kaotada ministeeriumid ning luua nende asemel ühtne valitsuskeskus. Praegu oleks see põhiseadusevastane, kuid esimeste sammudena ühtse valitsuskeskuse suunas liikumiseks nähakse ministeeriumide ühendamist.

Analüüsi kohaselt on Eesti ministeeriumid kapseldunud nn silotornidesse ning koostöö puudumine põhjustab tihtipeale tegevuste dubleerimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Silotornide" piiride lõhkumine tähendaks sisuliselt ministeeriumide praegusel kujul kaotamist ja keskse valitsusaparaadi moodustamist. Tegu on siiski hetkel pelgalt visiooniga, sest praeguse põhiseadusega poleks ministeeriumide kaotamine kooskõlas.

"See konkreetne visioon oli üsna radikaalne - ma arvan, et see ongi välja toodud selleks, et nii öelda ideid koguda või mõte lahti saada. Tegemist on üsna lähedase mudeliga Rootsi nägemusele. Meie halduskultuurile on natuke kauge, aga kindlasti suund on õige," selgitas Riigireformi Radari ekspert Rauno Vinni.

Visiooni kohaselt väheneks tippjuhtide arv - kümne kantsleri asemel oleks üks, 44 asekantsleri asemel 22. Kui selle aasta alguse seisuga töötab ministeeriumides kokku umbes 2700 inimest, siis Tallinnasse Suur-Ameerika tänavale nn superministeeriumisse kokku toodavas valitsuskeskuses saadaks visiooni kohaselt hakkama 1000-1200 töötajaga.

"Päris sellise puhta mudeli tegemine hetkel ei ole reaalne ja me seda ei olegi lootnud. Pigem on see mõtlemiseks ka järgmistele valitsustele ja vajab palju tõsisemat poliitilist debatti. Nii et see ei ole kindlasti paari-kolme aasta küsimus," kommenteeris riigihalduse minister Arto Aas (RE).

Esimesteks sammudeks ühtse valitsuskeskuse poole liikumiseks pakub rahandusministeerium välja ministeeriumide ühendamist: siseministeeriumi võiks liita justiitsministeeriumiga, maaeluministeerium keskkonnaministeeriumiga ning haridus- ja teadusministeerium kultuuriministeeriumi ja omakorda veel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

"Pigem on see viie, kui mitte kümne aasta perspektiiv ja enne tuleb palju muid asju ära teha ja ka nendes ministeeriumides töökorraldus ja funktsioonid paika saada," nentis minister Aas.

"Ma arvan, et igati asjakohane, arvestades, kui kiiresti maailm meie ümber täna muutub, kui palju teistmoodi me tarbime erinevaid teenuseid või kuivõrd teistmoodi me tänapäeval ka juba paljudes kohtades tööl käime - et siis kogu selles kontekstis on loomulikult vaja visioneerida ja mõelda, et mis need võimalikud arengud on," rääkis omakorda kultuuriminister Indrek Saar (SDE).

Üks põhjusi, miks 1996. aastal haridus- ja kultuuriministeerium lahutati, oli kultuuri fenomenaalselt kõrge osakaal eestlase vaba aja veetmises. Samas on haridusel ja kultuuril ka palju kokkupuutepunkte, nentis minister.

Riigivalitsemise eksperdi hinnangul võiks enne ministeeriumide ühendamist kaaluda hoopis poliitikateemade kaupa ühisosa otsimist. "Organisatsioonide piiride kokkutõmbamine või ühendamine või lahutamine - see on tõesti teisejärguline küsimus," rõhutas Rauno Vinni.

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: