Analüüsi tulemusena käidi välja idee kaotada Eestist ministeeriumid ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium käis riigiülesannete analüüsis välja idee kaotada ministeeriumid ning luua nende asemel ühtne valitsuskeskus. Praegu oleks see põhiseadusevastane, kuid esimeste sammudena ühtse valitsuskeskuse suunas liikumiseks nähakse ministeeriumide ühendamist.

Analüüsi kohaselt on Eesti ministeeriumid kapseldunud nn silotornidesse ning koostöö puudumine põhjustab tihtipeale tegevuste dubleerimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Silotornide" piiride lõhkumine tähendaks sisuliselt ministeeriumide praegusel kujul kaotamist ja keskse valitsusaparaadi moodustamist. Tegu on siiski hetkel pelgalt visiooniga, sest praeguse põhiseadusega poleks ministeeriumide kaotamine kooskõlas.

"See konkreetne visioon oli üsna radikaalne - ma arvan, et see ongi välja toodud selleks, et nii öelda ideid koguda või mõte lahti saada. Tegemist on üsna lähedase mudeliga Rootsi nägemusele. Meie halduskultuurile on natuke kauge, aga kindlasti suund on õige," selgitas Riigireformi Radari ekspert Rauno Vinni.

Visiooni kohaselt väheneks tippjuhtide arv - kümne kantsleri asemel oleks üks, 44 asekantsleri asemel 22. Kui selle aasta alguse seisuga töötab ministeeriumides kokku umbes 2700 inimest, siis Tallinnasse Suur-Ameerika tänavale nn superministeeriumisse kokku toodavas valitsuskeskuses saadaks visiooni kohaselt hakkama 1000-1200 töötajaga.

"Päris sellise puhta mudeli tegemine hetkel ei ole reaalne ja me seda ei olegi lootnud. Pigem on see mõtlemiseks ka järgmistele valitsustele ja vajab palju tõsisemat poliitilist debatti. Nii et see ei ole kindlasti paari-kolme aasta küsimus," kommenteeris riigihalduse minister Arto Aas (RE).

Esimesteks sammudeks ühtse valitsuskeskuse poole liikumiseks pakub rahandusministeerium välja ministeeriumide ühendamist: siseministeeriumi võiks liita justiitsministeeriumiga, maaeluministeerium keskkonnaministeeriumiga ning haridus- ja teadusministeerium kultuuriministeeriumi ja omakorda veel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

"Pigem on see viie, kui mitte kümne aasta perspektiiv ja enne tuleb palju muid asju ära teha ja ka nendes ministeeriumides töökorraldus ja funktsioonid paika saada," nentis minister Aas.

"Ma arvan, et igati asjakohane, arvestades, kui kiiresti maailm meie ümber täna muutub, kui palju teistmoodi me tarbime erinevaid teenuseid või kuivõrd teistmoodi me tänapäeval ka juba paljudes kohtades tööl käime - et siis kogu selles kontekstis on loomulikult vaja visioneerida ja mõelda, et mis need võimalikud arengud on," rääkis omakorda kultuuriminister Indrek Saar (SDE).

Üks põhjusi, miks 1996. aastal haridus- ja kultuuriministeerium lahutati, oli kultuuri fenomenaalselt kõrge osakaal eestlase vaba aja veetmises. Samas on haridusel ja kultuuril ka palju kokkupuutepunkte, nentis minister.

Riigivalitsemise eksperdi hinnangul võiks enne ministeeriumide ühendamist kaaluda hoopis poliitikateemade kaupa ühisosa otsimist. "Organisatsioonide piiride kokkutõmbamine või ühendamine või lahutamine - see on tõesti teisejärguline küsimus," rõhutas Rauno Vinni.

Toimetaja: Laur Viirand



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema