Väljaanne: Euroopa Komisjonis kardetakse, et Dombrovskis saab liiga võimsaks ({{commentsTotal}})

Valdis Dombrovskis ja Pierre Moscovici.
Valdis Dombrovskis ja Pierre Moscovici. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjonis on praegu käimas tõsine arutelu ja vaidlus selle üle, kuidas volinike vastutusalasid ümber jagada. Sellise olukorra on tekitanud Briti referendumi tagajärjel aset leidnud rahandusvolinik Jonathan Hilli tagasiastumine ja sellele järgnenud kartus, et tema kohustusi täitma pandud asepresident Valdis Dombrovskis kujuneb oma kogu vastutusala arvesse võttes liiga mõjuvõimsaks, kirjutas väljaanne Politico oma allikatele viidates.

Enne finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu voliniku Jonathan Hilli tagasiastumist oli Läti endisel peaministril Dombrovskisel juba niigi tähtsad ülesanded - ta on Komisjonis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutavaks asepresidendiks, nentis Politico.

Paljud Euroopa Komisjoni liikmed on nüüd seisukohal, et finantsteenuste minek Dombrovskisele annaks talle liiga palju võimu ning et parem oleks anda osa valdkondadest hoopis majandus- ja rahandusküsimuste, maksunduse ning tolli eest vastutavale prantslasest volinikule Pierre Moscovicile.

"Pole mingit võimalust, et Dombrovskis saaks Hilli portfelli ning jätaks alles ka enda oma," rõhutas üks teemaga kursis olev allikas.

Moscovici sooviks väidetavalt saada eurot puudutavat valdkonda, kuid selle vastu on samuti osa volinikke.

Hetkel on arutelu siiski üsna laialivalguv ning mingit otsust selles küsimuses pole veel tehtud.

Lõplik otsus sõltub ka Euroopa Komisjoni presidendist Jean-Claude Junckerist, kes lähtus Hilli ülesandeid Dombrovskisele andes ilmselt asjaolust, et Dombrovskis oli ka varem Hilli valdkonna asjus koordineerivas rollis olnud.

Nagu Brüsselis sageli tavaks, on ka selles vaidluses märgata nii institutsionaalseid, riiklikke ja parteipoliitilisi eraldusjooni.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: