Leht: riigiasutused pole eriti optimistlikud riigi plaaniga Tallinnast välja kolida ({{commentsTotal}})

Tallinna vanalinn kuulub UNESCO kultuuripärandi nimekirja.
Tallinna vanalinn kuulub UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Autor/allikas: PM/Scanpix

Riigil on plaan kolida mitukümmend asutust Tallinnast välja, kuid asutuste juhtide arvates võib efektiivsuse tõstmise asemel tuua kaasa hoopis lisakulutusi.

Rahandusministeeriumi analüüsi järgi kavatsetakse üle 30 asutuse täielikult või osaliselt Tallinnast ära viia ning kava hõlmab asutusi, mis ei sõltu asukohast ehk mille ametnikud ei pea iga päev suhtlema riigikogu või valitsusega ega välismaa partneritega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kolimisse suhtus ainsana optimistlikult statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup, kelle hinnangul pole nö lähtebaasi maakondades paiknemine sugugi halb, sest ligi neljandik töötajaid on küsitlejad, kes töötavadki väljaspool pealinna.

Samas nentis Oopkaup, et statistika tegemine eeldab teoreetilist ettevalmistust ja on spetsiifiline oskustöö, mistõttu pole statistika kohaselt näiteks Valgas vajaliku oskusteabega inimesi tööturul saada.

Maanteeameti personalijuht Annika Kitsing ütles, et 90 protsenti ameti teenistujatest on seotud piirkondliku tööga, kas siis sealsete elanike teenindamise või organisatsioonisisese tugiteenuse osutamisega, mistõttu pealinnast teenistujate välja viimine pole otstarbekas, sest siis kaotab maanteeamet töövõimes, senises kogemuses ja pädevuses.

Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk märkis, et ühe üksuse mehaaniline teise asukohta tõstmine ei too automaatselt paremat tulemust.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on keskusel üle Eesti kõikides maakondades kokku ligi 40 kontorit, sealhulgas üks Tallinnas. "Tähtis on, et inimesed, kes RMK-s töötavad, saaksid ka edaspidi oma aja pühendada töö tegemisele, mitte tööl käimisele," märkis ta.

Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul pole kolimine mõeldav, sest pädevate tippspetsialistide leidmine teistes maakondades on keeruline ning samal seisukohal on ka patendiameti peadirektor Margus Viher.

"Ma ei ole väga optimistlik. Meie eksperdi väljaõpe kestab kuni kolm aastat ja mõõnaperiood tuleb valus," nentis Viher.

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru hinnangul on asutuste pealinnast välja kolimine kasulik eelkõige linnadele, kuhu kolitakse, kuid riik tervikuna ei pruugi sellest võita.

Tammaru sõnul on tulemus ettearvamatu, kui asutusi hakatakse hulganisti Tallinnast välja viima. "Kogu suhtlus virtuaalseks muuta tundub keeruline. Minu sisetunne ütleb, et lõpuks kordub ikkagi haridus- ja teadusministeeriumi stsenaarium, et tuuakse asukoht formaalselt Tartusse, kuid oluline osa tegevusi imbub tasapisi ikka tagasi pealinna,” ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: