Leht: Kiil ja Kaljurand tahtsid Vanasadama krundi anda arendajale konkursita ({{commentsTotal}})

Ain Kaljurand ja Allan Kiil
Ain Kaljurand ja Allan Kiil Autor/allikas: Postimees/Scanpix/ERR

Suures altkäemaksu võtmises kahtlustatavad Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil tahtsid anda arendajale Tallinnas Vanasadamas asuva mereäärse krundi hoonestusõiguse anda 50 aastaks ilma konkursita, kuid nende plaani tõkestas sadama nõukogu ja rahandusminister Sven Sester.

Aasta tagasi suvel ehk kaks kuud enne vahistamist esitlesid toonased sadamajuhid Kiil ja Kaljurand Tallinna Sadama nõukogule plaani, millega hollandlasest arendaja Richard Golden oleks ehitanud firmaga Baltic Capital Management B.V. (BCM) Vanasadama krundile Sheratoni hotellikompleksi, büroo-, kaubandus- ja parkimishooned ning raha oleks tulnud hiinlaste Beijing Capitalilt, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kava kohaselt oleks hotellioperaatorist saanud ankurklient, kelleks oli maailma üks suurimaid hotellikette Starwood Hotels & Resorts, kuhu kuulub ka näiteks Sheratoni bränd ning Tallinnasse plaaniti tulla Four Points by Sheraton kontseptsiooniga.

Rahandusminister Sven Sester ja toonane Tallinna Sadama nõukogu liige Hillar Teder plaaniga nõus ei olnud. Sesterit häiris plaanis asjaolu, et mitukümmend miljonit eurot väärt riigifirma maatükk oleks arendajale ja operaatorile ilma avaliku konkursita antud ning poleks õige anda otsustuskorras õigust hotelli ehitamiseks ebaselge taustaga ettevõttele.

Tederi hinnangul oli hoonestusõiguse andmise analüüs pealiskaudne, sest puudus ülevaade krundi ehitusmahtudest ning selle kinnisvara võimalikust maksimaalsest tootlikkusest.

Nõukogu toonane juht Remo Holsmer (RE) otsustas seepeale teema üles võtta järgmisel koosolekul mullu 28. augustil, kuid kaks päeva enne seda pidas kaitsepolitsei Kiili ja Kaljuranna kuritegudes kahtlustatutena kinni ning prokuiratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.

O & K Real Estate Development OÜ juhi Aadu Oja sõnul on nad Sheratoni ideega tegelenud juba 2012. aastast pole toonase arenguga rahul ning nentis, et Eesti otsustajatel pole välisinvesteeringute vastu vähimatki huvi.

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: