Malta kaalub Briti eesistumise jagamist Eestiga ({{commentsTotal}})

David Cameron, Joseph Muscat ja Taavi Rõivas.
David Cameron, Joseph Muscat ja Taavi Rõivas. Autor/allikas: AFP

Malta sooviks Ühendkuningriigi eesistumise jagamist Euroopa Liidus enda ja Eesti vahel, ütles riigi peaminister Joseph Muscat.

"Kui Malta oleks Euroopa Liidu eesistuja terve aasta vältel, siis see oleks liiga suureks koormuseks meie ühiskonna ressurssidele," rääkis Muscat ajalehele Malta Today. "Ideaalis annaks me oma eesistumise otse üle Eestile, aga me oleme valmis kompromissiks, nagu näiteks [Ühendkuningriigi] eesistumisperioodi jagamine Malta ja Eesti vahel," lisas Malta valitsusjuht.

Siiski vajaks Malta sel juhul finantsilist toetust, lisas Muscat.

Malta on Euroopa Liidu ministrite nõukogu eesistujariik 2017. aasta esimeses pooles. Sama aasta teisel poolel pidi eesistujana jätkama Ühendkuningriik, kuid pärast briti valijate otsust Euroopa Liidust lahkuda peetakse vähetõenäoliseks, et Suurbritannia oma eesistumisperioodi Euroopa Liidus ära teeb.

Pärast britte - 2018. aasta jaanuarist juunini - pidi seniste kavade kohaselt olema Euroopa Liidu eesistuja Eesti.

Eesti esindajad on väljendanud lootust, et selgus Ühendkunigriigi eesistumise osas saabub lähinädalatel, kuna vastasel juhul muudab see eesistumise korraldamise keerukamaks ja kulukamaks.

Mõni ametnik on siiski BNS-ile tunnistanud, et brittide eesistumist puudutavad otsused võivad jääda alles sügisesse, kui alustatakse Euroopa Liiduga lahkumisläbirääkimisi.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: