Malta kaalub Briti eesistumise jagamist Eestiga ({{commentsTotal}})

David Cameron, Joseph Muscat ja Taavi Rõivas.
David Cameron, Joseph Muscat ja Taavi Rõivas. Autor/allikas: AFP

Malta sooviks Ühendkuningriigi eesistumise jagamist Euroopa Liidus enda ja Eesti vahel, ütles riigi peaminister Joseph Muscat.

"Kui Malta oleks Euroopa Liidu eesistuja terve aasta vältel, siis see oleks liiga suureks koormuseks meie ühiskonna ressurssidele," rääkis Muscat ajalehele Malta Today. "Ideaalis annaks me oma eesistumise otse üle Eestile, aga me oleme valmis kompromissiks, nagu näiteks [Ühendkuningriigi] eesistumisperioodi jagamine Malta ja Eesti vahel," lisas Malta valitsusjuht.

Siiski vajaks Malta sel juhul finantsilist toetust, lisas Muscat.

Malta on Euroopa Liidu ministrite nõukogu eesistujariik 2017. aasta esimeses pooles. Sama aasta teisel poolel pidi eesistujana jätkama Ühendkuningriik, kuid pärast briti valijate otsust Euroopa Liidust lahkuda peetakse vähetõenäoliseks, et Suurbritannia oma eesistumisperioodi Euroopa Liidus ära teeb.

Pärast britte - 2018. aasta jaanuarist juunini - pidi seniste kavade kohaselt olema Euroopa Liidu eesistuja Eesti.

Eesti esindajad on väljendanud lootust, et selgus Ühendkunigriigi eesistumise osas saabub lähinädalatel, kuna vastasel juhul muudab see eesistumise korraldamise keerukamaks ja kulukamaks.

Mõni ametnik on siiski BNS-ile tunnistanud, et brittide eesistumist puudutavad otsused võivad jääda alles sügisesse, kui alustatakse Euroopa Liiduga lahkumisläbirääkimisi.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: