Yana Toom: Krimmi puhul võiks rakendada mittetunnustamise poliitikat ({{commentsTotal}})

Yana Toom
Yana Toom Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eurosaadik Yana Toom ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et Krimmi puhul võiks rakendada mittetunnustamise poliitikat. Samuti arvas ta, et tuleva aasta suvel enam sanktsioone Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ei ole.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Toomilt, kuidas peaks Venemaaga edasi suhtlema ja kas Venemaa tegevus Ida-Ukrainas ja Krimmis tuleks unustada.

"Kunagi oli ju nii, et kui Balti riikide okupeerimist teatud riigid ei tunnustanud. Ma mäletan, kui ma olin väike laps ja avati olümpiaregatt Tallinnas aastal 1980, siis USA sportlasi seal ei olnud. Mittetunnustamine kandis vilja. Sedasama võiks näiteks rakendada ka Krimmi puhul," vastas Toom.

Mis puudutab Venemaa survestamist, siis Toomi hinnangul sanktsioonid ei tööta. "Sanktsioonid on olnud kaks aastat peal ja kas sellest on midagi muutunud? Ei ole ju. On väga selge, et sellise survestamisega me Venemaa käitumist ei muuda," rääkis ta.

Toom arvas, et juba tuleva aasta suvel enam sanktsioone ei ole, sest Euroopas on meeleolud, mis soovivad sanktsioonide leevendamist või kaotamist. "Kui üks poliitiline jõud, mis on alati olnud venevastane, hakkab muutma meelt, siis see on signaal meile kõigile. Meil on tõsine risk, et meie oma retoorikaga jääme kuskile nurka neid loosungeid karjuma, siis kui Euroopa meiega enam kaasa ei tule," lausus ta.

Toom märkis, et ärisidemed on need, mis aitavad tagada rahu ja vältida sõda. "Euroopa Liit oli kunagi tegelikult moodustatud ärisidemetel ja see projekt kandis vilja."
Ta ütles, et Tiit Vähi avalduste suhtes on avalikkus olnud ülekohtune. Vähi ütles nimelt eile Postimehele antud intervjuus, et Eesti peaks muutma senist kurssi ja asuma toetama Krimmi annekteerimise järel Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide tühistamist.

Siia saabuvate liitlasüksuste kohta ütles ta, et Eestis on sõjahüsteeria ja liitlaste nii suur kohalolek meile kasuks ei tule.

"Meil on vaja oma kaitsevõimet tõhustada, see vastab tõele. Aga kui meil iga kolmas noormees ei pääse sõjaväkke, kuna ta ei ole terve, siis see on probleemi koht. NATO liitlaste kohalolek on tore asi, aga me peame tegema valiku, kas me tahame meelitada investeeringuid või valmistuda sõjaks. Kahte korraga ei saa," rääkis Toom.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.
Eesti on osalenud aruteludes ISISe vastase koalitsiooni moodustamiseks

ISIS-e vastase suure koalitsiooni moodustamiseks on Eesti juba pidanud konsultatsioone nii USA kui ka teiste partneritega, tunnistas kaitseminister Margus Tsahkna. Eesti osaleb praegu Iraagis treeningmissioonil kümne kaitseväelasega, kuid mis võiks saada Eesti panuseks võitluses ISIS-ega, on arutelu teema.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.