Yana Toom: Krimmi puhul võiks rakendada mittetunnustamise poliitikat ({{commentsTotal}})

Yana Toom
Yana Toom Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eurosaadik Yana Toom ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et Krimmi puhul võiks rakendada mittetunnustamise poliitikat. Samuti arvas ta, et tuleva aasta suvel enam sanktsioone Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ei ole.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Toomilt, kuidas peaks Venemaaga edasi suhtlema ja kas Venemaa tegevus Ida-Ukrainas ja Krimmis tuleks unustada.

"Kunagi oli ju nii, et kui Balti riikide okupeerimist teatud riigid ei tunnustanud. Ma mäletan, kui ma olin väike laps ja avati olümpiaregatt Tallinnas aastal 1980, siis USA sportlasi seal ei olnud. Mittetunnustamine kandis vilja. Sedasama võiks näiteks rakendada ka Krimmi puhul," vastas Toom.

Mis puudutab Venemaa survestamist, siis Toomi hinnangul sanktsioonid ei tööta. "Sanktsioonid on olnud kaks aastat peal ja kas sellest on midagi muutunud? Ei ole ju. On väga selge, et sellise survestamisega me Venemaa käitumist ei muuda," rääkis ta.

Toom arvas, et juba tuleva aasta suvel enam sanktsioone ei ole, sest Euroopas on meeleolud, mis soovivad sanktsioonide leevendamist või kaotamist. "Kui üks poliitiline jõud, mis on alati olnud venevastane, hakkab muutma meelt, siis see on signaal meile kõigile. Meil on tõsine risk, et meie oma retoorikaga jääme kuskile nurka neid loosungeid karjuma, siis kui Euroopa meiega enam kaasa ei tule," lausus ta.

Toom märkis, et ärisidemed on need, mis aitavad tagada rahu ja vältida sõda. "Euroopa Liit oli kunagi tegelikult moodustatud ärisidemetel ja see projekt kandis vilja."
Ta ütles, et Tiit Vähi avalduste suhtes on avalikkus olnud ülekohtune. Vähi ütles nimelt eile Postimehele antud intervjuus, et Eesti peaks muutma senist kurssi ja asuma toetama Krimmi annekteerimise järel Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide tühistamist.

Siia saabuvate liitlasüksuste kohta ütles ta, et Eestis on sõjahüsteeria ja liitlaste nii suur kohalolek meile kasuks ei tule.

"Meil on vaja oma kaitsevõimet tõhustada, see vastab tõele. Aga kui meil iga kolmas noormees ei pääse sõjaväkke, kuna ta ei ole terve, siis see on probleemi koht. NATO liitlaste kohalolek on tore asi, aga me peame tegema valiku, kas me tahame meelitada investeeringuid või valmistuda sõjaks. Kahte korraga ei saa," rääkis Toom.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: