Tulevikus saab sõidueksameid teha vaid kuues linnas ({{commentsTotal}})

{{1467708322000 | amCalendar}}

1. oktoobril alustab tegevust maanteeameti tsentraalne eksamikeskus, et välistada edaspidi korruptsioon liikluseksamitel. Küll aga saab eksameid teha tulevikus vaid kuues Eesti linnas.

Alates järgmise aasta jaanuarist vähendab maanteeamet A- ja B kategooriate sõidueksamite toimumiskohtade arvu. "Peame suunama eksameid linnalisemasse keskkonda, et parandada värskete autojuhtide hakkamasaamist pingelisemates oludes," selgitab Sauk otsuse tagamaid. A- ja B- kategooriate ja nende alamkategooriate sõidueksameid hakatakse alates 2017. aastast vastu võtma kaheksas linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Kärdlas.

Aastast 2018 planeerib maanteeamet eksami vastuvõtte kuues linnas: neljas tulevases regioonikeskuses - Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus – ning tulenevalt geograafilistest iseärasustest ka Kärdlas ja Kuressaares. Teooriaeksamite ja ülejäänud kategooriate sõidueksamite vastuvõtmist muudatus ei puuduta.

Maanteeametil on praegu 17 teenindusbürood. Lähtuvalt külastajate arvust jätkavad tööd kolmel päeval nädalas Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva ja Valga esindused ning Põlva esindus ühel päeval nädalas. Täiskoormusel jätkavad tööd Tallinna, Tartu, Rakvere ja Pärnu bürood ning Paide, Saue, Viljandi, Jõhvi, Võru ja Narva esindused.

Loodav eksamikeskus koondab kõik eksamineerijad seniselt teenindusbüroopõhiselt töökorralduselt ühtse juhtimise alla. Vajadus muudatuse järele sai maanteeameti peadirektori Priit Sauki sõnul alguse sõidueksamitega kaasnevatest muredest.

Möödunud aastal sooritas B-kategooria eksami edukalt vaid 48% eksaminandidest, mis pikendas eksamile pääsemise järjekordi paiguti keskmiselt kuni neli nädalat. Maanteeameti eesmärk on, et liiklusesse ei lubata ühtegi juhti, kelle juhtimisvõimekuse lünkade tõttu võib keegi viga saada või hukkuda. Selle eesmärgi nimel tugevdab maanteeamet juhtide ettevalmistamist ohutuks liiklemiseks.

Sauk tõdeb, et alates 2015. aasta jaanuarist on esitatud korruptsioonikahtlustus seitsmele eksamineerijale. "Tsentraalse eksamikeskusega saame tegeleda põhjalikumalt eksamineerijate kompetentsi- ja teenindustaseme tõstmisega, kuid, mis isegi tähtsam – uus süsteem võimaldab anonüümsust eksamineeritava ja eksamineerija vahel, mis on hädavajalik samm korruptsiooni vastu võitlemisel," põhjendab Sauk reformi tagamaid.

Tsentraalne keskus hakkab eksamigraafikuid koostama vastavalt üleriigilisele nõudlusele. Muudatus puudutab peaasjalikult eksamineerijate töökorraldust, kes uues süsteemis enam administreeriva tööga ei tegele, kuid peavad nüüdsest olema valmis vastu võtma eksameid mitmes Eesti linnas. "Maanteeameti eesmärk on olla seal, kus meie teenuseid reaalselt vajatakse. See eeldab ametilt klienditeeninduse osas suuremat paindlikkust ning tähendab, et teatud ametikohtadel peavad meie inimesed olema valmis liikuvaks tööks," kommenteeris Sauk kavandatavat muudatust.

Kuna kõik eksamineerijad pole liikuvaks tööks valmis, ootab neid tõenäoliselt ees koondamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi muid toiminguid saab endiselt teha senistes teenindusbüroodes, siis piiratakse ka esinduste lahtiolekuaega. Täiskoormusel jätkavad tööd neli keskset bürood ning Paide, Saue, Viljandi, Jõhvi, Võru ja Narva esindus. Kolm päeva nädalas hakkavad töötama Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva ja Valga esindus. Põlva esindus jääb avatuks vaid ühel päeval nädalas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema