Tulevikus saab sõidueksameid teha vaid kuues linnas ({{commentsTotal}})

{{1467708322000 | amCalendar}}

1. oktoobril alustab tegevust maanteeameti tsentraalne eksamikeskus, et välistada edaspidi korruptsioon liikluseksamitel. Küll aga saab eksameid teha tulevikus vaid kuues Eesti linnas.

Alates järgmise aasta jaanuarist vähendab maanteeamet A- ja B kategooriate sõidueksamite toimumiskohtade arvu. "Peame suunama eksameid linnalisemasse keskkonda, et parandada värskete autojuhtide hakkamasaamist pingelisemates oludes," selgitab Sauk otsuse tagamaid. A- ja B- kategooriate ja nende alamkategooriate sõidueksameid hakatakse alates 2017. aastast vastu võtma kaheksas linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Kärdlas.

Aastast 2018 planeerib maanteeamet eksami vastuvõtte kuues linnas: neljas tulevases regioonikeskuses - Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus – ning tulenevalt geograafilistest iseärasustest ka Kärdlas ja Kuressaares. Teooriaeksamite ja ülejäänud kategooriate sõidueksamite vastuvõtmist muudatus ei puuduta.

Maanteeametil on praegu 17 teenindusbürood. Lähtuvalt külastajate arvust jätkavad tööd kolmel päeval nädalas Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva ja Valga esindused ning Põlva esindus ühel päeval nädalas. Täiskoormusel jätkavad tööd Tallinna, Tartu, Rakvere ja Pärnu bürood ning Paide, Saue, Viljandi, Jõhvi, Võru ja Narva esindused.

Loodav eksamikeskus koondab kõik eksamineerijad seniselt teenindusbüroopõhiselt töökorralduselt ühtse juhtimise alla. Vajadus muudatuse järele sai maanteeameti peadirektori Priit Sauki sõnul alguse sõidueksamitega kaasnevatest muredest.

Möödunud aastal sooritas B-kategooria eksami edukalt vaid 48% eksaminandidest, mis pikendas eksamile pääsemise järjekordi paiguti keskmiselt kuni neli nädalat. Maanteeameti eesmärk on, et liiklusesse ei lubata ühtegi juhti, kelle juhtimisvõimekuse lünkade tõttu võib keegi viga saada või hukkuda. Selle eesmärgi nimel tugevdab maanteeamet juhtide ettevalmistamist ohutuks liiklemiseks.

Sauk tõdeb, et alates 2015. aasta jaanuarist on esitatud korruptsioonikahtlustus seitsmele eksamineerijale. "Tsentraalse eksamikeskusega saame tegeleda põhjalikumalt eksamineerijate kompetentsi- ja teenindustaseme tõstmisega, kuid, mis isegi tähtsam – uus süsteem võimaldab anonüümsust eksamineeritava ja eksamineerija vahel, mis on hädavajalik samm korruptsiooni vastu võitlemisel," põhjendab Sauk reformi tagamaid.

Tsentraalne keskus hakkab eksamigraafikuid koostama vastavalt üleriigilisele nõudlusele. Muudatus puudutab peaasjalikult eksamineerijate töökorraldust, kes uues süsteemis enam administreeriva tööga ei tegele, kuid peavad nüüdsest olema valmis vastu võtma eksameid mitmes Eesti linnas. "Maanteeameti eesmärk on olla seal, kus meie teenuseid reaalselt vajatakse. See eeldab ametilt klienditeeninduse osas suuremat paindlikkust ning tähendab, et teatud ametikohtadel peavad meie inimesed olema valmis liikuvaks tööks," kommenteeris Sauk kavandatavat muudatust.

Kuna kõik eksamineerijad pole liikuvaks tööks valmis, ootab neid tõenäoliselt ees koondamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi muid toiminguid saab endiselt teha senistes teenindusbüroodes, siis piiratakse ka esinduste lahtiolekuaega. Täiskoormusel jätkavad tööd neli keskset bürood ning Paide, Saue, Viljandi, Jõhvi, Võru ja Narva esindus. Kolm päeva nädalas hakkavad töötama Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva ja Valga esindus. Põlva esindus jääb avatuks vaid ühel päeval nädalas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Anett Kontaveit

Haigena mänginud Kontaveit: enesetunne on väga halb

Hiinas Guangzhous peetaval 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril langes Eesti esireket, turniiril 3. asetatud Anett Kontaveit (WTA 31.) teises ringis konkurentsist välja, kaotades austraallanna Lizette Cabrerale (WTA 153.) 0:6, 5:7.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: