Rauno Vinni: soovitus valitsusele – uutmise hool ei tohi lasta raugeda ({{commentsTotal}})

Kolmandik suvest on juba selja taga. Sellega võiks traditsiooniline hapukurgihooaeg alata. Kuid võta näpust – raputavaid sündmusi jagub nii rahvusvahelisel areenil kui ka kodukamaral. Poliitikahuvilised ei saa puhkamisele keskenduda, sest segadust ja arutelude ainest on rohkesti.

Brittide referendum, kus peale jäid Euroopa Liidust (EL) lahkumise pooldajad, on nii kaalukas sündmus, et arutelud Ühendkuningriigi kodanike otsuse tagajärgedest on täitnud pea kogu eetri. Ka Eesti valitsus tegeleb mitme märgilise reformiga. 1. juulist käivitus tööhõivereformi teine etapp ning läinud neljapäeval arutas valitsus ulatuslikku riigi ülesannete optimeerimise plaani.

Nende sündmuste ühine nimetaja on see, et tegu on suurte muutustega. Tööhõivereform puudutab ligi 100 000 riigilt toetust saavat töövõimetuspensionäri. Selle üks eesmärk on toetada erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul. Juulist jõustunud reformiosa käigus hakkab töötukassa hindama püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet, mitte -võimetust, nagu praegu.

Riigihalduse minister Arto Aas tutvustas neljapäeva õhtul valitsuskabinetile ja reede hommikul avalikkusele riigi ülesannete analüüsi tulemusi ning esitas terve rea ettepanekuid. Olulisemad neist on maavalitsuste kaotamine ja nende asemel neljas Eesti piirkonnas tegutseva regionaalameti loomine; üle Eesti riigimajade rajamine ja kaugtöö võimaluste loomine 3000-le riigitöötajale; transpordiameti loomine ning eurovahendite jagamisega tegelevate asutuste koondamine ühte üksusesse.

Valitsuses veel otsuseid ei tehtud, kuid riigi ülesehituse ja üleannete muutused on reaalsed ja hakkavad mõjutama meid kõiki.

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju võib jagada otseseks ja kaudseks. Vahetud muutused võivad tabada Suurbritanniasse eksportivaid Eesti ettevõtteid ja seal töötavaid või õppivaid Eesti kodanikke. Kuivõrd lahkumise tingimusi hakatakse alles mõne aja pärast arutama, siis pöörde tegelik mõju ei ole veel teada. Kuid brittide otsuse kaudne mõju võib olla isegi kaalukam, sest pikaajalises plaanis võib löögi alla sattuda Euroopa Liidu ühtsus ja edasi Eesti julgeolek.

Kindel on see, et brittide „ei“ euroliidule oli ootamatu ja Eesti peab oma EL poliitika üle vaatama. Ka selles vallas oleme silmitsi suuremate ja raskemate väljakutsetega, kui võib-olla tahaksime.

Antud näited kinnitavad tõdemust, et ainsad kindlad asjad elus on muutused. Ümberkorraldused ei ole ju iseenesest head ega halvad, kuid küsimus on muutuste tagajärgedes. Need võivad olla nii positiivse kui ka negatiivse märgiga. Vaatenurk sõltub hindajast. Kuid mõnikord on isegi ekspertidel raske lahendusvariantidest seda kõige paremat välja valida.

Võtame näiteks maavalitsuste ärakaotamise ja regionaalameti loomise idee. Maavalitsuste ülesannete arv on ajapikku vähenenud ja pärast plaanitavat omavalitsusüksuste ühendamist on neil veel vähem mõtet. Maavalitsuste kinnipanemisega ja paljude asutuste ühendamisega samal ajal plaanib valitsus võimalikult palju riigi töökohti pealinnast välja viia. Need sihid on vastassuunalised. Riigi palgal olevate töötajate hajutamine üle maa paralleelselt asutuste liitmise ja ametnike arvu vähendamisega on keeruline ettevõtmine. Idee on hea, kuid teostus on tõeline pähkel. Ka regionaalameti loomise asjus ei ole koalitsioonis veel ühtset seisukohta. Riigireformis on veel palju lahtist.

Siit tulebki seekordne soovitus valitsusele – uutmise hool ei tohi lasta raugeda! Eri maade reformide analüüsides tuuakse sagedase probleemina välja nn reformiväsimust. See tekib, kui kerged võidud on saavutatud ja jõutakse raskemate ülesanneteni, kus osalised tihti takerduvad detailidesse ja selgeid vastuseid ei ole. Nii on lihtne omavahelistesse vastuoludesse kinni jääda. Poliitikutel võib tekkida kiusatus plahvatusohtlikke teemasid edasi lükata ja tegeleda millegi lihtsama ning populaarsemaga.

Reformiväsimus võib kergesti tabada ka tavakodanikke. Inimesed ikka kalduvad suurema, kuid ebakindlama võidu vahetama välja parema enesetunde vastu siin ja praegu. Reformid on reeglina pikaajalised ettevõtmised, mille positiivne mõju avaldub edu korral tulevikus, kuid otsuseid tuleb langetada kohe. Näiteks riigireform ei tohiks seisneda ainult valdade liitmises ja riigiasutuste ühendamises. Ka valitsemine ise peab olema strateegilisem ja panustada tuleb juhtimise kvaliteedi tõstmisse ning inimeste arendamisse. Nii et teha on veel oi kui palju!

Viimase nädala jooksul on palju analüüsitud Briti võimukandjate möödalaskmisi oma riigi ja rahva juhtimisel, et mõista, kuidas saareriik lähiajaloo suurimasse kriisi sattus. Üks arutelu teemadest on, et kas poliitikud peaksid oma valijaskonda eest vedama või sörkima avalikku arvamuse sabas. Siinkõneleja pooldab seisukohta, et poliitik peab oma peaga mõtlema ja tegelema oma järgijatele raja sissetallamisega. Eestvedamine on juba definitsiooni kohaselt keerukate otsuste langetamine ebakindlas olukorras. Üks Brexiti õppetund seisnebki selles, et kui ebamugavad otsused on vältimatud, siis ei tohi neid edasi lükata ja riigitegelased peaks oma näo ning nime all muutusi ka rahvale selgitama.

Kokkuvõtteks, praegune kerge ühiskondlik turbulents ja alles eesseisev riigireform peaks ühe õige riigimehe silma särama panema. Raskused on selleks, et neid võita ja paigalseis on igatahes tagasiminek. Sellepärast, seltsimehed, võtame väikese suvepuhkuse ja siis – reformigem uue hooga edasi!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema