Galerii: 50-eurose pangatähe uus kujundus ({{commentsTotal}})

{{1467723071000 | amCalendar}}

Euroopa Keskpank avalikustas täna uue 50-eurose pangatähe kujunduse, uued pangatähed lastakse ringlusse 2017. aasta aprillis.

Uue pangatähe kasutuselevõtt on osa pidevast tööst, et muuta europangatähed veelgi turvalisemaks. Pärast 5-, 10- ja 20-eurost on 50-eurone europangatähtede teise seeria neljas nimiväärtus.

50-eurone on europangatähtede hulgas enim kasutatud nimiväärtus, moodustades 45% kõigist ringluses olevatest europangatähtedest. 50-euroseid pangatähti on ringluses rohkem kui 5-, 10- ja 20-euroseid pangatähti kokku.

Ühtlasi on ringluses olevate 50-euroste pangatähtede arv ligikaudu sama suur kui kõigi ringluses olnud europangatähtede arv kokku 2002. aasta lõpus, mil europangatähed ja -mündid kasutusele võeti.

"See pangatäht on teeninud meid päris tükk aega, alates 2002. aastast ja arvestades igasuguseid tehnoloogilisi muutusi, muutusi materjalides, siis keskmine pangatähe modifikatsiooni eluiga ongi umbes kümme aastat või natuke peale, nii et see aeg on täis. Ühtepidi see muutus on olnud paratamatu ja teine teema muidugi - euro teine seeria on märksa rohkem võltsimiskindlam, kui esimene seeria," rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve "Aktuaalsele kaamrale".

Uuele 50-eurosele on uuendusliku turvaelemendina lisatud portreeaken, mida esmakordselt kasutati uuel 20-eurosel pangatähel.

Pangatähte vastu valgust vaadates ilmub hologrammi ülaosas paiknevasse läbipaistvasse aknasse Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree, mis on nähtav pangatähe mõlemal küljel. Sama portreed kujutatakse ka vesimärgil.

Pangatähe esiküljel on läikiv smaragdroheline number, mille trükivärv muutub pangatähte kallutades smaragdrohelisest tumesiniseks ning sellel on näha üles ja alla liikuv valgusefekt.

Tänu neile turvaelementidele on uue 50-eurose ehtsust lihtne kontrollida seda katsudes, vaadates ja kallutades.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema