Galerii: 50-eurose pangatähe uus kujundus ({{commentsTotal}})

{{1467723071000 | amCalendar}}

Euroopa Keskpank avalikustas täna uue 50-eurose pangatähe kujunduse, uued pangatähed lastakse ringlusse 2017. aasta aprillis.

Uue pangatähe kasutuselevõtt on osa pidevast tööst, et muuta europangatähed veelgi turvalisemaks. Pärast 5-, 10- ja 20-eurost on 50-eurone europangatähtede teise seeria neljas nimiväärtus.

50-eurone on europangatähtede hulgas enim kasutatud nimiväärtus, moodustades 45% kõigist ringluses olevatest europangatähtedest. 50-euroseid pangatähti on ringluses rohkem kui 5-, 10- ja 20-euroseid pangatähti kokku.

Ühtlasi on ringluses olevate 50-euroste pangatähtede arv ligikaudu sama suur kui kõigi ringluses olnud europangatähtede arv kokku 2002. aasta lõpus, mil europangatähed ja -mündid kasutusele võeti.

"See pangatäht on teeninud meid päris tükk aega, alates 2002. aastast ja arvestades igasuguseid tehnoloogilisi muutusi, muutusi materjalides, siis keskmine pangatähe modifikatsiooni eluiga ongi umbes kümme aastat või natuke peale, nii et see aeg on täis. Ühtepidi see muutus on olnud paratamatu ja teine teema muidugi - euro teine seeria on märksa rohkem võltsimiskindlam, kui esimene seeria," rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve "Aktuaalsele kaamrale".

Uuele 50-eurosele on uuendusliku turvaelemendina lisatud portreeaken, mida esmakordselt kasutati uuel 20-eurosel pangatähel.

Pangatähte vastu valgust vaadates ilmub hologrammi ülaosas paiknevasse läbipaistvasse aknasse Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree, mis on nähtav pangatähe mõlemal küljel. Sama portreed kujutatakse ka vesimärgil.

Pangatähe esiküljel on läikiv smaragdroheline number, mille trükivärv muutub pangatähte kallutades smaragdrohelisest tumesiniseks ning sellel on näha üles ja alla liikuv valgusefekt.

Tänu neile turvaelementidele on uue 50-eurose ehtsust lihtne kontrollida seda katsudes, vaadates ja kallutades.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: