Galerii: 50-eurose pangatähe uus kujundus ({{commentsTotal}})

{{1467723071000 | amCalendar}}

Euroopa Keskpank avalikustas täna uue 50-eurose pangatähe kujunduse, uued pangatähed lastakse ringlusse 2017. aasta aprillis.

Uue pangatähe kasutuselevõtt on osa pidevast tööst, et muuta europangatähed veelgi turvalisemaks. Pärast 5-, 10- ja 20-eurost on 50-eurone europangatähtede teise seeria neljas nimiväärtus.

50-eurone on europangatähtede hulgas enim kasutatud nimiväärtus, moodustades 45% kõigist ringluses olevatest europangatähtedest. 50-euroseid pangatähti on ringluses rohkem kui 5-, 10- ja 20-euroseid pangatähti kokku.

Ühtlasi on ringluses olevate 50-euroste pangatähtede arv ligikaudu sama suur kui kõigi ringluses olnud europangatähtede arv kokku 2002. aasta lõpus, mil europangatähed ja -mündid kasutusele võeti.

"See pangatäht on teeninud meid päris tükk aega, alates 2002. aastast ja arvestades igasuguseid tehnoloogilisi muutusi, muutusi materjalides, siis keskmine pangatähe modifikatsiooni eluiga ongi umbes kümme aastat või natuke peale, nii et see aeg on täis. Ühtepidi see muutus on olnud paratamatu ja teine teema muidugi - euro teine seeria on märksa rohkem võltsimiskindlam, kui esimene seeria," rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve "Aktuaalsele kaamrale".

Uuele 50-eurosele on uuendusliku turvaelemendina lisatud portreeaken, mida esmakordselt kasutati uuel 20-eurosel pangatähel.

Pangatähte vastu valgust vaadates ilmub hologrammi ülaosas paiknevasse läbipaistvasse aknasse Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree, mis on nähtav pangatähe mõlemal küljel. Sama portreed kujutatakse ka vesimärgil.

Pangatähe esiküljel on läikiv smaragdroheline number, mille trükivärv muutub pangatähte kallutades smaragdrohelisest tumesiniseks ning sellel on näha üles ja alla liikuv valgusefekt.

Tänu neile turvaelementidele on uue 50-eurose ehtsust lihtne kontrollida seda katsudes, vaadates ja kallutades.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: