René Mõttus: Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud suuremat pistmist Euroopa Liiduga ({{commentsTotal}})

Leave-kampaania.
Leave-kampaania. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud vähemalt sel korral palju pistmist ELi kui sellisega. Pigem oli see pettunud ja mures inimeste protest muutuste ja poliitilise eliidi vastu, mida populistlike kampaaniatega võimendati ning millele “lahkume”-hääle näol konkreetne väljund leiti. Lahkumisele kihutanud kampaaniate taga aga olid vähemalt osaliselt liidrite sisepoliitilised ambitsioonid, kirjutab Edinburghi ülikooli õppejõud René Mõttus.

Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et Ühendkuningriigi rahvahääletus Euroopa Liidust (EL) lahkumise üle osutab põhimõttelistele vigadele EL toimimises (muu hulgas "Joseph Enge: Brexiti poolt hääletanute mõnitamine on mõttetu – lahkumiseni viisid Obama ja Merkeli isekad sammud"; ERR). Sellega ei saa nõus olla.

Kampaania teemasid, hääletajate veenmise viise ning EList lahkuda soovinud hääletajate tausta ja argumente vaadates ilmneb kiiresti, et toimunud rahvahääletuse fookus ei olnud ELiga seotud probleemidel – vähemalt mitte nende poolt, kes lahkuda soovisid. Pidada valijate napi enamuse lahkumisotsust Brüsseli poliitikute ja bürokraatide, Merkeli või Obama süüks ei näi samuti olevat põhjendatud.

Rahvahääletusele eelnenud kampaaniad olid jõulised ja kirglikud, seda eriti lahkumisele veenjate poolel, ent argumentide sisu osas väga halvad. Lahkumisele veenjad (Vote Leave, LEAVE.EU kampaaniad) toetusid loosungitele, demagoogiale ja ilmsetele valedele. Mõnest argumendist taganeti kohe pärast hääletustulemuste selgumist.

Näiteks lubadust laest võetud summa (350 miljonit naela nädalas) praegu ELile makstavat raha Ühendkuningriigi tervishoidu ümber suunata nimetas Nigel Farage juba hommikul pärast rahvahääletust veaks. Lubadusest, et on realistlik piirata immigratsiooni ning samal ajal säilitada piiranguteta kaubandussuhted ELiga taganes lahkumiskampaania üks võtmekujusid Daniel Hannan samuti kohe pärast hääletust.

Jäämisele veenjate kampaania läks vooluga kaasa ning ratsionaalsete argumentide kõrval – ja kahjuks kampaania lõpu poole vahel nende asemelgi – asuti rahvast hirmutama muu hulgas lahkumisjärgse kiire hinna- ja tööpuuduse tõusu ning majanduslangusega. Need hoiatused võivad tõeks osutuda, aga selline hirmutamine nähtavasti ei toiminud, vähemalt mitte oodatud määral. Paraku ei mõjunud ka ratsionaalsed argumendid.

Lahkumisele veenmiseks kasutati kahte põhilist hooba. Esiteks paitati brittide – eeskätt inglaste – rahvuslikku uhkust (inglased ja waleslased kaldusidki lahkumise kasuks, samal ajal kui šotlaste ja põhjaiirlaste enamus soovis ELi jäämist). Pole palju möödas ajast, mil Briti impeerium valitses suurt osa maailmast ja praegugi on Ühendkuningriik majanduse suuruselt viies riik. Sellisel riigil on ju ometi õigus oma otsused “kodus” teha, mitte lasta ELil endale ebasobivaid reegleid peale suruda! Ütlemata jäeti, et riigil on ELi suurjõuna oluline sõnaõigus ühiste reeglite kujundamisel.

Mainimata jäeti seegi, et teiste ELi riikidega kompromisse tehes sündinud reeglid tuleb asendada uute kompromissidega, mis tõenäoliselt väga varasematest ei erine. Isegi EList lahkudes jääb Ühendkuningriik füüsiliselt, poliitiliselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja pea igal muul moel Euroopasse.

ELi rõhuvate piirangute ühe näitena kasutati kalastuskvoote. Neid uuesti kokku leppides jäävad aga ikkagi piiranguteks teiste riikidega füüsilise läheduse tõttu jagatavad kalavarud, nii et suurt kvootide muutust pole ette näha nagunii. Muide, kalureid on Ühendkuningriigis käputäis ning neistki suur osa ELi jäämist toetanud Šotimaal.

Mistahes majandusliku, poliitilise, haridusalase või muu koostöö tegemiseks tuleb jätkuvalt teiste riikidega ühiste reeglite järgi mängida. Ühendkuningriigi võimalused neid reegleid kujundada on nüüdsest aga ilmselt tagasihoidlikumad.

Hääletanute hulgas tehtud küsitlus näitas, et soov otsused ”koju tuua” oli lahkumist toetanute kaalukaim argument. See on natsionalismil, mitte loogikal põhinev argument. ELi kui sellisega pole sellega suuremat pistmist. Liiati on väga võimalik, et vähemalt osa Ühendkuningriiki otsesemalt või kaudsemalt puudutavatest otsustest tehakse nüüd hoopistükkis mujal ja ainult teiste poolt ning brittidel tuleb neid lihtsalt aktsepteerida.

Teine põhiline hoob, millega inimesi lahkumist toetama meelitati, oli hirmutamine immigratsiooniga: poolakad, rumeenlased ja teised idaeurooplased tulevad hordidena, võtavad meie töö ja laste koolikohad, sooritavad kuritegusid ning kurnavad meie sotsiaalsüsteemi (väljastpoolt ELi saabuda võivate sõjapõgenike sisseränne ei olnud selles kampaanias keskne teema)! Jah, EList pärit sisserännanuid on Ühendkuningriigis tõesti palju. Ning jah, see on tõesti suuresti seotud ELi inimeste vaba liikumist lubava aluspõhimõttega, ehkki riiki asub elama ka inimesi väljastpoolt ELi. Muu on aga pooltõed ja valed.

Antud kontekstis piirdub ELi roll vaba liikumise põhimõttega – inimeste rännet ei suuna Brüssel, Merkel ega keegi muu. Inimesed rändavad ELi sees sinna, kus neid vajatakse ning kus neil on parem olla. See on normaalne – kui me just ei hoia kinni irratsionaalsetest ja jäikadest natsionalistlikest ideedest. Ühendkuningriigi vananev ühiskond vajab sisserännet, nii lihttöölisi kui spetsialiste. Eriti vajatakse tudengeid, kes toovad sisse raha ning kellest osa jääb tulevikus kvalifitseeritud tööjõuks.

Sisseränne on aidanud Ühendkuningriigil õitseda. Prognoosid, et riigist saab tulevikus ELi suurim majandus, põhinevad just sisserände panusel. Rändavad enamasti nooremad ja aktiivsemad inimesed, kes on keskmise kohaliku inimesega võrreldes sotsiaalsüsteemile väiksem koorem. Sisserännanud konkureerivad töökohtadele võrdsetel alustel kohalikega: neid värvatakse, kui nad teevad tööd paremini või väikesemate kuludega ning võimaldavad seega ettevõtetele ja majandusele üldiselt suuremat lisandväärtust toota. Neid ei värvata, kui neist kasu pole.

Enamgi veel – iga uus inimene vajab kodu, toitu ja palju muud. See tähendab, et töökohti tuleb juurde nii kohalikele kui sisserännanutele. Majandus saab seega kasvada nii ühe elaniku kohta kui ka absoluutarvudes.

Sellest Vote Leave ja LEAVE.Eu kampaaniad ei rääkinud. Muudele pooltõdedele lisaks hirmutati inimesi Türgi ja Balkani riikidega, mille EL avasüli vastu võtab ning seejärel tormavad nende kodanikud hordidena Ühendkuningriiki ennast nuumama. Tegelikult on Ühendkuningriigil ELi edasise laienemise osas vetoõigus, nii et isegi kui näiteks Türgi liitumine oleks reaalne võimalus, ei saaks see sündida Ühendkuningriigi tahte vastaselt.

On väga tõenäoline, et isegi EList lahkununa peab Ühendkuningriik järgima ELi migratsioonireegleid – võimaldama inimestel vabalt sisse ja välja rännata. Sellest saab tõenäoliselt üks tingimus, mis seatakse, et riik saaks piirangutevaba ligipääsu ELi vabaturule. Lahkumiskampaaniat teinud poliitikud teadsid seda, mis tähendab, et nende kampaania seegi tugisammas põhines valel. Ja nagu öeldud, on nad valmis seda pärast kampaaniat tunnistama.

Kokkuvõttes võib lahkumiskampaaniaid iseloomustada kui võidujooksu nende häältele, keda on kõige lihtsam populistlike argumentidega veenda ning keda eriti ei huvitagi, mis EL on, mida EL ei ole või mis EL olla võiks. Nähtavasti kasutas üks lahkumiskampaaniatest, LEAVE.EU, oma lihtsa sõnumi veenvamaks muutmiseks isegi tuntud hüpnotisööri abi.

Lahkumist kaldusid enam toetama vanemad ja vähem haritud inimesed ning need, keda poliitika eriti ei huvita ja kelle arvates referendumi tulemustest niikuinii suurt midagi ei muutunuks (http://lordashcroftpolls.com/2016/06/how-the-united-kingdom-voted-and-why/). Lahkumist toetanute hulgas oli tunduvalt enam neidki, kelle arvates on elu Ühendkuningriigis aastatega halvemaks läinud ning läheb edaspidi veelgi halvemaks.

Lahkumist toetanute meelelaadist võivad anda aimu ka nende suhteliselt negatiivsemad hinnangud sellistele sotsiaalsetele protsessidele nagu sotsiaalne liberaalsus, mitmekultuurilisus, feminism, roheline liikumine, globaliseerumine ja – pange tähele! – internet.

Ma ei soovi väita, et lahkumist toetanute hääled ei loeks. Seitsmeteistkümne miljoni briti otsus toetada EList lahku löömist põhineb nende inimeste jaoks olulistel asjaoludel. Samuti ei taha ma väita, et EL kui organisatsioon ei võiks või ei peaks muutuma ELi kodanikele lähedasemaks moel, mis vähendaks natsionaal-populistlike kampaaniate eduvõimalusi. Näiteks see jäikus ja ilmne kättemaksusoov, millega mõned ELi liidrid on reageerinud brittide rahvahääletuse tulemustele, on inetu ja ilmselt veeks tulevast sarnaste kampaaniate veskis.

Aga ma soovin väita, et Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud vähemalt sel korral palju pistmist ELi kui sellisega. Pigem oli see pettunud ja mures inimeste protest muutuste ja poliitilise eliidi vastu, mida populistlike kampaaniatega võimendati ning millele “lahkume”-hääle näol konkreetne väljund leiti. Lahkumisele kihutanud kampaaniate taga aga olid vähemalt osaliselt liidrite sisepoliitilised ambitsioonid.

Mina ei tea kedagi, kes päriselt uskunuks, et rahvahääletuse tulemus selline tuleb (tõsi, ma ei tea ka paljusid, kes Brexitit toetanuks). Ilmselgelt ei uskunud seda ka lahkumisele kihutanud poliitikud ise ning sellest ka praegune kaos Ühendkuningriigi poliitikute hulgas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



UUDISED
Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.