Kallaste volikogu esimees sai korruptsiooniseaduse rikkumise eest rahakaristuse ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Tartu maakohus tunnistas täna Kallaste linnavolikogu esimehe ja AS-i Kallaste Kalur omaniku Fjodor Plešankovi süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses ning mõistis talle rahalise karistuse.

Kohus mõistis Fjodor Plešankovile (68) rahalise karistuse 50 päevamäära ulatuses ehk 2150 eurot. Menetluskulude katteks tuleb Plešankovil tasuda 682 eurot, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.

"Kohus leidis, et kuigi ei saa Plešankovile ette heita samme, mis tehti Kallaste linna arendamiseks, ei saa ka kõrvale vaadata sellest, et süüdistatav oli samal ajal nii Kallaste linna volikogu esimees kui ka Kallaste Kaluri juhatuse liige ning on olemas seos linna ja Kallaste Kaluri huvide vahel. Kohtu hinnangul ei esitanud süüdistatava kaitsja kohtumenetluses asjaolusid, mis välistaks Plešankovi süüdimõistmise," ütles Tamm.

Juuni lõpus toimunud kohtuvaidluses taotles Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss talle rahalist karistust 10 750 eurot. Plešankovi kaitsja vandeadvokaat Margo Lemetti palus oma kaitsealuse õigeks mõista.

Kriminaalasja materjalide kohaselt rikkus Plešankov toimingupiirangut üle poole miljoni euro ulatuses.

Süüdistuse kohaselt osales ja hääletas Plešankov ametiisikuna huvide konflikti olukorras Kallaste linnavolikogu istungitel otsuste poolt, mis olid muuhulgas seotud AS-i Kallaste Kalur kinnistutega, mille juhatuse esimees Plešankov ise on.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.

Kohtuotsuse vaidlustamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul ning kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud tervikotsuse teatavaks 4. augustil.

Toimetaja: Marek Kuul



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema