Ministeerium: Eestisse jõudnud kvoodipagulaste elu läheb plaanitult ({{commentsTotal}})

Migrandid Kreekas.
Migrandid Kreekas. Autor/allikas: Marko Djurica/Reuters/Scanpix

Kreekast Eestisse jõudnud kvoodipagulaste elu kulgeb plaanipäraselt, mõned täiskasvanutest on juba läinud tööle ning kooliealised lapsed on liikunud edasi haridussüsteemi.

"Siia saabunud põgenikel läheb hästi - kõik on liikunud plaanipäraselt ja nad elavad oma igapäevast elu uues keskkonnas," ütles BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik. Ta lisas, et mõned täiskasvanutest on läinud tööle ning ülejäänud on töötukassas arvel ja tegelevad tööotsingutega.

"Neil kõigil on olemas dokumendid," ütles Lepik. "Nad on käinud ära kohalikus omavalitsuses ja teinud toimetulekutoetuse taotlused."

Lepiku sõnul alustavad pagulased keeleõpet ühe kuu jooksul alates Eestisse saabumisest. "Kooliealised lapsed on juba liikunud edasi haridussüsteemi. Nad ei õpi küll tavaprogrammi järgi, aga õpivad alguses suurema rõhuga eesti keelel," lisas ta.

Eesti on seni paigutanud ümber 27 sõjapõgenikku Kreekast. Esimesed seitse pagulast jõudsid Eestisse 29. märtsil, järgmised 12 aprilli lõpus ning juunis jõudis Eestisse veel kaheksa inimest.

Saabujad on seni suunatud Tallinnasse, Tartusse ja Haapsallu.

Allikas: BNS



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: