Rutte: Brexiti põhjustanud poliitikud olid vastutustundetud ({{commentsTotal}})

Brexiti põhjustanud Suurbritannia poliitikud olid vastustundetud ja seda eeskätt omaenda rahva ees, leiab Euroopa Liidu eesistumist Slovakkiale üle andva Hollandi peaminister Mark Rutte.

Euroopa Komisjoni hollandlasest asepresidendi Frans Timmermansi sõnul on Brexiti üks põhjus Suurbritannias aastakümneid kestnud ühekülgselt kriitiline hoiak Euroopa Liidu suhtes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Timmermans tuletas meelde, et üle 20 aasta on Ühendkuningriigis räägitud pea ainult Euroopa Liidu halbadest külgedest ning väga harva, kui üldse, on meelde tuletatud Liiduga kaasnevat head.

Timmermans ei usu kordusreferendumi korraldamisse ega sellesse, et britid tegelikult ei taha Euroopa Liidust lahkuda. Samas lisas ta, et kui nad siiski peaksid otsustama meelt muuta, pole Euroopa Liidul põhjust neid ukse taha jätta.

"Rahvas on otsustanud. Seepärast ma arvan, et pärast seda referendumit hoiavad britid kinni oma otsusest Euroopa Liidust lahkuda. Kuid kui nad meelt muudavad, arvan ma, peame me nad avasüli vastu võtma," rääkis Timmermans.

Hollandi peaministri Mark Rutte meelest tuleb juhtunus süüdistada eeskätt tagasiastunud peaministrit David Cameroni, Brexiti kampaania juhti Boris Johnsonit ja Ühendkuningriigi Iseiseisvuspartei tagasiastunud esimeest Nigel Farage'i.

Nimetatute tagasiastumine on Rutte meelest veel erilise argpükslikkuse tundemärk. Kolm mainitud poliitikut on Rutte arust nurja ajanud kõik, mida veel nurja ajada andis.

"Suurbritannia on maailma viies majandus, suuruselt teine majandus Euroopas, äärmiselt oluline selle maailmajao stabiilsusele. Nüüd on selle riigi majandus alla prantsatanud, nael kukkunud, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa ähvardavad kuningriigist lahkuda ja kogu poliitiline süsteem on kokku varisenud," tõdes Rutte.

Timmermans aga peab oluliseks, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ei langeks vastastikusesse süüdistamisse, vaid leiaksid võimaluse ka muutunud oludes üheskoos tegutseda.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: