Põlva maavanema sõnul ei vasta maanteeameti otsus riigireformi suurele plaanile ({{commentsTotal}})

Maanteeameti teade nii oma teeninduspunktide kui ka sõidueksami tegemise kohtade tsentraliseerimisest ei ole Põlva maavanema Igor Taro hinnangul kooskõlas riigireformi suure plaaniga, mis näeb ette asutuste viimist maapiirkondadesse. Maanteeameti plaan puudutab valusalt just Põlva maakonda.

Maanteeameti tänase otsuse järgi jääb Põlvamaa teenidusbüroo edaspidi avatuks ainult ühel päeval nädalas. See mõjutab nii sealset ettevõtlust kui ka kodanike elu, kes elavad väljaspool Põlva linna ning kellel tõepoolest on pikk maa sõita Tartusse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Olgem ausad, mõju saab olema väga negatiivne ja laiemas plaanis mitte ainult teenuse mugavuse või kättesaadavuse poolest, vaid ka ettevõtluse osas," tõdes maavanem Igor Taro.

Autokooli Põlva Autom juhatajal Eveli Naumanisel tekkis küsimus, milleks Põlvasse üldse riigigümnaasium, kui tulevikus ei saa gümnasistid seal isegi autojuhiluba teha.

"Tegelik olukord on ju nii, et selles vanuses, kui tullakse gümnaasiumi, tahetakse ka juba autokooli tulla. See ju tekitab olukorra, kus õpilane ei tahagi siia kooli tulla, vaid võib-olla läheb Tartusse kooli, sest seal on ju lihtsam tal õppesõitu, eksameid teha ja ta valib siis Tartu autokooli," arutles Neumanis.

Taro hinnangul ei ole maanteeamet oma otsuse tegemisel arvestanud ka mitte ühegi argumendiga, mis varasemal kohtumisel on maakonna poolt lauale toodud, samuti Põlvamaa demograafiliste iseärasustega, kus vananevate elanike protsent on suurem kui Eestis keskmiselt ning kus e-teenused pole kaugeltki kõigile kättsaadavad.

"Praegu on näha, et üritatakse kabinetivaikuses hiilivat, täiesti vastupidist protsessi käivitada sellele, mis on riigireformi põhisuunana kokku lepitud," ütles Taro.

Toimetaja: Merili Nael



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: