Ionas loodetakse nädalavahetuseks uuesti liikuma saada ({{commentsTotal}})

Möödunud nädalavahetusel taas rikki läinud parvlaev Ionas tekitas pühapäeval Kuivastusse mitmetunnise ooteaja ja ka veel täna seisis varuosa ootav laev kai ääres. Ettevõte loodab laeva korda saada eelolevaks nädalavahetuseks.

Tuhatkond tonni rauda Ionases on tugev, ka kõik kuus diiselgeneraatorit, mis sõukruvidele elektrit annavad, on töökorras. On aga üks väike elektroonikat täis plaat, mis ikka ja jälle Ionasel kärssama läheb ja laeva kai äärde jätab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on tagajärg, see plokk lihtsalt põleb läbi. Aga et see läbi põleb, tähendab, et viga on kuskil mujal süsteemis ja nüüd me otsimegi seda viga. Aga need plokid nüüd põlevad läbi ja neid on vaja asendada. See jätab masina seisma," selgitas Ionase kapten Viktor Rohtla.

"Alati kui laeva võtad, vaatad üle ja kontrollid, aga alati võib tulla varjatud põhjuseid. Selle laeva puudused on, jah, pisut tõsisemad, kui meil mõistust on," rääkis Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk.

Ionasele on nüüdseks toodud parimaid laevaelektrikke nii Eestist, Soomest kui ka Kreekast ja on lootus, et ehk nüüd saadakse kotermannist võitu.

"Nähtavasti tuleb ära vahetada ka veel üks teine plokk, mis võib mõjutada plokkide tööd. See on tellitud. Üheaegselt vahetame ära nii pingeregulaatoriplokid kui ka teised plokid," rääkis Rohtla.

Seniks saadetakse Ionase reisidele pileti ostnutele sõnum, kus pakutakse neile reisimist eelnevale või järgnevale väljumisele. Näiteks täna polnud sadamas ka mingit ootejärjekorda.

Nädalavahetuseks loodetakse laev siiski taas ja ehk ka lõplikult korda saada.

"Mehaanikamehed ütlevad nii, et kui mehaanilist viga otsitakse tund aega, aga parandatakse kolm päeva, siis elektroonikaviga otsitakse kolm päeva ja parandatakse tund aega. Nii et ma loodan, et /.../ ehk homsest alates on lootus, et laeva saab uuesti liikuma," rääkis Rihvk.

Toimetaja: Merili Nael



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

Miks on nii, et osa asjadest ununeb, teised aga mitte? Sellele annabki vastuse aju uurimine.

Jälgides aju õppimise ajal saab tõhustada loodusteadmiste omandamist

Nutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: