Ekspert: isesõitvate autode puhul tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist ({{commentsTotal}})

Enne isesõitvate autode liiklusesse lubamist tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist, ütles Tallinnas esinenud küberkriminalistika ekspert. Asjatundjate hinnangul lubavad inimesed tehnoloogial oma ellu imbuda liiga kergekäeliselt, ilma ohtusid teadvustamata.

Kui isesõitev auto ajab jalakäija alla, siis kas süüdi jääb tarkvaraarendaja, autojuht või liiklusreegleid eiranud jalakäija, küsis "Aktuaalne kaamera".

Inglismaalt pärit küberkriminalistika ekspert Stephen Mason ütles advokaadile kohaselt, et see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

"See sõltub paljuski olukorra asjaoludest, kuid kui asjaolude järgi saab otsustada, et tegu võis olla tarkvaraveaga, siis kerkib üles küsimus, kuidas sellise probleemiga edasi tegeleda," rääkis Mason.

Masoni tõi Eestisse rahvusvaheline küberjulgeoleku suvekool, kus ta selgitas elektrooniliste tõendite eripärasid tänastes kohtuvaidlustes. Isesõitvate autode suhtes on Mason skeptiline.

"Ma arvan, et see on väga-väga oluline teema. Valitsused ärgitavad hetkel loomulikult autotootjaid üle maailma, et nad kaaluksid isesõitvate autode tootmist, kuid mina ei ole kindel, kas me peaksime seda teed minema," ütles ta.

Inimesed teevad tarkvarast rohkem vigu, mistõttu võib tarkvara ka palju kasu luua. Lennukid lendavad tänapäeval iseseisvalt, kuid on äärmiselt oluline, et piloodid oskaksid vajadusel reageerida, ütles Mason, meenutades aastatetagust Air France'i saatuslikku lendu.

"Air France'i õnnetus on hea näide sellest, kuidas tarkvara edastas valesid andmeid, kuid piloodid reageerisid kahjuks viisil, mis aitas tegelikult õnnetuse juhtumisele kaasa, tappes kõik pardalolnud," rääkis ekspert.

Internet ja tehnoloogia on tunginud ka kodudesse. USA Louisiana ülikooli asepresident Jeff Moulton, kes on spetsialiseerunud küberturvalisusele, ütles, et asjade internet jätab seadmed ja nende omaniku äärmiselt haavatavaks. Inimesed, kes väidavad, et nuhkimine neid ei häiri, kuna neil ei ole midagi varjata, hirmutavad Moultonit eriti.

"Teadmine on jõud. Mida rohkem inimesed sinust teavad, seda rohkem saavad nad sind ära kasutada. Ma arvan, et see on mõneti põlvkondade erinevuse küsimus. Minuvanused inimesed on rohkem suletud ja tõrksamad oma asukohta või isiklikke andmeid avaldama. Tänased lapsed, eriti millenniumi põlvkond, on vähem valvsad. Minu arvates on see problemaatiline ja me alles näeme selle tagajärgi," rääkis Moulton ja lisas, et tema ei paigaldaks kunagi oma koju asjade internetti.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema