Ekspert: isesõitvate autode puhul tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist ({{commentsTotal}})

Enne isesõitvate autode liiklusesse lubamist tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist, ütles Tallinnas esinenud küberkriminalistika ekspert. Asjatundjate hinnangul lubavad inimesed tehnoloogial oma ellu imbuda liiga kergekäeliselt, ilma ohtusid teadvustamata.

Kui isesõitev auto ajab jalakäija alla, siis kas süüdi jääb tarkvaraarendaja, autojuht või liiklusreegleid eiranud jalakäija, küsis "Aktuaalne kaamera".

Inglismaalt pärit küberkriminalistika ekspert Stephen Mason ütles advokaadile kohaselt, et see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

"See sõltub paljuski olukorra asjaoludest, kuid kui asjaolude järgi saab otsustada, et tegu võis olla tarkvaraveaga, siis kerkib üles küsimus, kuidas sellise probleemiga edasi tegeleda," rääkis Mason.

Masoni tõi Eestisse rahvusvaheline küberjulgeoleku suvekool, kus ta selgitas elektrooniliste tõendite eripärasid tänastes kohtuvaidlustes. Isesõitvate autode suhtes on Mason skeptiline.

"Ma arvan, et see on väga-väga oluline teema. Valitsused ärgitavad hetkel loomulikult autotootjaid üle maailma, et nad kaaluksid isesõitvate autode tootmist, kuid mina ei ole kindel, kas me peaksime seda teed minema," ütles ta.

Inimesed teevad tarkvarast rohkem vigu, mistõttu võib tarkvara ka palju kasu luua. Lennukid lendavad tänapäeval iseseisvalt, kuid on äärmiselt oluline, et piloodid oskaksid vajadusel reageerida, ütles Mason, meenutades aastatetagust Air France'i saatuslikku lendu.

"Air France'i õnnetus on hea näide sellest, kuidas tarkvara edastas valesid andmeid, kuid piloodid reageerisid kahjuks viisil, mis aitas tegelikult õnnetuse juhtumisele kaasa, tappes kõik pardalolnud," rääkis ekspert.

Internet ja tehnoloogia on tunginud ka kodudesse. USA Louisiana ülikooli asepresident Jeff Moulton, kes on spetsialiseerunud küberturvalisusele, ütles, et asjade internet jätab seadmed ja nende omaniku äärmiselt haavatavaks. Inimesed, kes väidavad, et nuhkimine neid ei häiri, kuna neil ei ole midagi varjata, hirmutavad Moultonit eriti.

"Teadmine on jõud. Mida rohkem inimesed sinust teavad, seda rohkem saavad nad sind ära kasutada. Ma arvan, et see on mõneti põlvkondade erinevuse küsimus. Minuvanused inimesed on rohkem suletud ja tõrksamad oma asukohta või isiklikke andmeid avaldama. Tänased lapsed, eriti millenniumi põlvkond, on vähem valvsad. Minu arvates on see problemaatiline ja me alles näeme selle tagajärgi," rääkis Moulton ja lisas, et tema ei paigaldaks kunagi oma koju asjade internetti.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: