Ekspert: isesõitvate autode puhul tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist ({{commentsTotal}})

Enne isesõitvate autode liiklusesse lubamist tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist, ütles Tallinnas esinenud küberkriminalistika ekspert. Asjatundjate hinnangul lubavad inimesed tehnoloogial oma ellu imbuda liiga kergekäeliselt, ilma ohtusid teadvustamata.

Kui isesõitev auto ajab jalakäija alla, siis kas süüdi jääb tarkvaraarendaja, autojuht või liiklusreegleid eiranud jalakäija, küsis "Aktuaalne kaamera".

Inglismaalt pärit küberkriminalistika ekspert Stephen Mason ütles advokaadile kohaselt, et see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

"See sõltub paljuski olukorra asjaoludest, kuid kui asjaolude järgi saab otsustada, et tegu võis olla tarkvaraveaga, siis kerkib üles küsimus, kuidas sellise probleemiga edasi tegeleda," rääkis Mason.

Masoni tõi Eestisse rahvusvaheline küberjulgeoleku suvekool, kus ta selgitas elektrooniliste tõendite eripärasid tänastes kohtuvaidlustes. Isesõitvate autode suhtes on Mason skeptiline.

"Ma arvan, et see on väga-väga oluline teema. Valitsused ärgitavad hetkel loomulikult autotootjaid üle maailma, et nad kaaluksid isesõitvate autode tootmist, kuid mina ei ole kindel, kas me peaksime seda teed minema," ütles ta.

Inimesed teevad tarkvarast rohkem vigu, mistõttu võib tarkvara ka palju kasu luua. Lennukid lendavad tänapäeval iseseisvalt, kuid on äärmiselt oluline, et piloodid oskaksid vajadusel reageerida, ütles Mason, meenutades aastatetagust Air France'i saatuslikku lendu.

"Air France'i õnnetus on hea näide sellest, kuidas tarkvara edastas valesid andmeid, kuid piloodid reageerisid kahjuks viisil, mis aitas tegelikult õnnetuse juhtumisele kaasa, tappes kõik pardalolnud," rääkis ekspert.

Internet ja tehnoloogia on tunginud ka kodudesse. USA Louisiana ülikooli asepresident Jeff Moulton, kes on spetsialiseerunud küberturvalisusele, ütles, et asjade internet jätab seadmed ja nende omaniku äärmiselt haavatavaks. Inimesed, kes väidavad, et nuhkimine neid ei häiri, kuna neil ei ole midagi varjata, hirmutavad Moultonit eriti.

"Teadmine on jõud. Mida rohkem inimesed sinust teavad, seda rohkem saavad nad sind ära kasutada. Ma arvan, et see on mõneti põlvkondade erinevuse küsimus. Minuvanused inimesed on rohkem suletud ja tõrksamad oma asukohta või isiklikke andmeid avaldama. Tänased lapsed, eriti millenniumi põlvkond, on vähem valvsad. Minu arvates on see problemaatiline ja me alles näeme selle tagajärgi," rääkis Moulton ja lisas, et tema ei paigaldaks kunagi oma koju asjade internetti.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.