Independent: Londoni piirkonnas on kasvanud vihakuritegude arv ({{commentsTotal}})

"Suurlinna biiti" tehes. Autor/allikas: Ave Häkli

Vihakuritegude hulk Londoni piirkonnas on Briti Brexiti-referendumi järel kasvanud, kirjutas kolmapäeval ajaleht Independent.

Enne Euroopa Liidust lahkumist toetava tulemusega lõppenud rahvahääletust anti Londoni metropoli piirkonnas päevas keskmiselt teada 44 vihakuriteost. Pärast hääletust on kuriteoteateid päevs olnud keskmiselt 67.

Londoni politsei andmeil on 24. juuni ja 2. juuli vahelisel ajal neile tehtud kokku 599 vihakuritegu puudutavat avaldust. Suurem osa neist puudutab korrakaitsjate sõnul rassistlikku, solvavat või agressiivset keelekasutust.

Politsei on vihakuritegude kasvu tõttu suurendanud patrullimist Londoni tänavail.

Rassismi ja vihakuritegude lisandumisest pärast Brexiti-hääletust on teatatud ka mjal Suurbritannias. Üks tõsisemaid juhtumeid leidis Independenti teatel aset kohe referendumijärgsel päeval Somerseti krahvkonnas Yeovilis, kus vägivalla ohvriks langes poola mees.

30-aastane mees oli kõndimas tänaval, kui kaks meest ta peatasid ja küsisid, kas ta räägib inglise keelt. Seejärel mehed ründasid teda, ohver vajas haiglaravi ja sai tõenäoliselt eluaegse silmavigastuse.

Avoni ja Somerseti politsei andmeil on seal Brexit-hääletuse järel vihakuritegude arv kahekordistunud.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: