Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk lahkub riigikogust ({{commentsTotal}})

{{1467784380000 | amCalendar}}

Reformierakonna endine peasekretär ja erakonna parlamendifraktsiooni aseesimees Martin Kukk lahkub riigikogust ja alustab sügisel erasektoris kommunikatsiooniga tegeleva ettevõtte käivitamist.

“Vedasin mitu perioodi peasekretärina erakonna tiimi, mis on minu hinnangul vaieldamatult Eesti parim - oleme parlamendivalimised võitnud viimasel kolmel korral - ning ühel hetkel tundsin, et tahaksin proovida ka mõnes teises valdkonnas end realiseerida,” ütles Kukk teisipäeval rahvusringhäälingule antud usutluses. 

“Olen oma iseloomult protsesside käivitaja ning mulle meeldib pigem täitevametiga kaasnev töö iseloom. Noore inimesena näen endal võimalusi tõusta parimate hulka ka mõnes teises eluvaldkonnas,” lisas ta. 

Kukk ütles, et jääb küll Reformierakonna liikmeks, kuid lahkub aktiivsest poliitikast ning ei osale edaspidi poliitilistes otsustusprotsessides.

Järgnevad Martin Kuke vastused rahvusringhäälingu küsimustele.

- Mihkel Raud lahkus äsja riigikogust, kuna tundis, et ajakirjanikuna on tal võimalik rohkem ära teha. Kuidas hindate riigikogu üksiku liikme mõjukust ja võimalusi midagi olulist saavutada?

Millegi lõhkumiseks tihtilugu piisab mõnest üksikust, aga poliitikas saavutavad mõju ja tulemusi need, kes suudavad ehitada liite. Näiteks tänane parlamendi esimees Eiki Nestor on üks mõjukamaid saadikuid mitte seetõttu, et ta esindab parasjagu mõnd populaarset ühiskondliku liikumist, vaid sest ta on osalenud pikaajaliselt Eesti juhtimisel sildade ehitajana, mitte nende lõhkujana.  

Aga üldiselt ma võtan mütsi maha kõigi ees, kes on otsustanud Eesti riiki teenida. Mugav on eemaltvaatajal kritiseerida, aga tegelikult ei ole riigiametnike töö tihtipeale lihtne ning aitäh üldiselt öeldakse harva.   

- Kas riigikogust lahkumine tähendab erakonna ja poliitikaga lõpparvet?

Ma lahkun parlamendist, aktiivsest poliitikast ning ei osale edaspidi poliitilistes otsustusprotsessides. Erakonna liikmeks jään kindlasti edasi ning ilmselt löön Tallinna piirkonna liikmena ühes teiste vabatahtlikega kaasa erakonna tegemistes ka tulevikus.

- Millega kavatsete edaspidi tegelema hakata?

Sügisest kavatsen osaleda eraettevõtte käivitamisel kommunikatsiooni valdkonnas. Seni kuni ma pole ühtegi konkreetset lepingut allkirjastanud, on sellest vara rääkida. 

- Olete Reformierakonna auesimehe Siim Kallase presidendikampaania juht ja endine peasekretär. Kas teie riigikogust lahkumisest võib välja lugeda hinnangut Reformierakonnale või erakonna praegusele seisule?

Minu hinnangul on Reformierakond nagu Saksamaa jalgpallikoondis – eelmisel turniiril saavutati maksimum ning meeskond on endiselt heas hoos. Lahkun heatujuliselt ning usun, et Reformierakonnal läheb hästi ka järgnevatel “turniiridel”.

- Kas jätkate Siim Kallase kampaania juhina?

Siim Kallase tegemistele aitan kaasa nii palju kui suudan ka tulevikus.

- Millised on Siim Kallase võimalused Reformierakonna presidendikandidaadiks saada? Miks toetab erakonna esimees Taavi Rõivas üsna selgelt pigem erakonda mittekuuluvat Marina Kaljuranda? 

Siimu presidendiks saamine sõltub kõige enam sellest, kas teised erakonnad lisaks Reformierakonnale on valmis teda presidendi ametisse toetama. 

Taavi Rõivas on öelnud, et toetab kandidaati, kes saab vajaliku teiste erakondade toetuse parlamendis. Minu arvates peaks erakond toetama presidendikandidaadina Kallast.

Martin Kuke avaldus riigikogust lahkumise kohta:

“Olen otsustanud lahkuda riigikogust ja aktiivsest poliitikast, sest soovin ennast proovile panna erasektoris. Esitan avalduse mandaadist loobumiseks riigikogu juhatusele sel nädalal.  

Põhjus on lihtsustatult see, et näen endal uusi ja huvitavaid väljakutseid eraettevõtluses ja seetõttu ei pea võimalikuks muu töö kõrvalt parlamendi liikme rolli täita – mitut asja korraga hästi teha on keeruline. 

Viimased kaheksa aastat poliitilises tegevuses on pakkunud mulle hindamatu kogemuse ning Eesti parima meeskonnaga on meil õnnestunud nii mõndagi. Olen tänulik, et olen saanud anda oma panuse - erakonna liikmena, peasekretärina, parlamendisaadikuna – Eestis enim valitsusvastutust kandnud erakonna arendamisel. Vaieldamatult on tänane Eesti Reformierakonna nägu ning tunnen selle üle siirast heameelt.” 

Toimetaja: Anvar Samost



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema