Elektriautode toetuste saajad kaotasid kohtus ({{commentsTotal}})

Elektriauto.
Elektriauto. Autor: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix
{{1467780108000 | amCalendar}}

Sihtasutuse KredEx vastu protsessinud elektriautode ostutoetuse saajad MTÜ Pirita EV ja OÜ Keskkonnaauto kaotasid kohtuvaidluse.

2013. aastal sai Teet Randma juhitav MTÜ Pirita EV KredExilt toetuse 11 elektriauto Mia ostuks ning samal aastal toetas KredEx ka Andres Suurvälile kuuluvat osaühingut Keskkonnaauto samuti 11 elektriauto Mia ostul, kirjutab Eesti Ekspress.

Toetus maksti välja autod tarnima pidanud ZEV Motorsile, kuid 22 autost jõudis reaalselt Eestisse vaid seitse, mistõttu KredEx asus toetusi tagasi nõudma ehk Pirita EV-lt nõuti ligi 200 000 eurot ning Keskkonnaautolt ligi 70 000 eurot.

Mõlemad toetusesaajad kaebasid KredExi kohtusse, kuna sihtasutus jättis arvestamata asjaolu, et Mia tehas Prantsusmaal pankrotistus ja sattus tarneraskustesse.

Tallinna ringkonnakohus jättis kaebused siiski rahuldamata ning kuna riigikohus asja enam arutusele ei võtnud, siis juuni keskel kohtuotsus jõustus.

Lehe väitel asub KreEx toetusi tagasi nõudma nüüd kohtutäiturite abil.

KredExit esindanud vandeadvokaadi Helmut Pikmetsa sõnul kinnitab jõustunud kohtuotsus, et toetuse saajad on kohustatud järgima toetuse saamise sihtotstarvet ning sellest kõrvale kaldumise puhul on toetuse andjal õigus toetus täiel ulatuses tagasi nõuda.

"Ettevõtjad eksivad, kui arvavad, et riigi toetusi on võimalik seadustest tulenevate lünkade abil toetuseks mitte ettenähtud otstarbeks kasutada. Seetõttu tuleb toetuse saajatele südamele panna, et juba toetust taotledes ning saades tehtaks endale täpselt selgeks, mille jaoks on toetus saadud ning millistel eesmärkidel tuleb seda kasutada," ütles Pikmets ERR.ee-le.

KreExit esindanud vandeadvokaat Triinu Järviste märkis, et mitmed hiljutised kaasused (sh menetlus Euroopa Komisjonis seoses Estonian Airiga ning menetlus riigikohtus seoses EAS-i ning AS-ga Eesti Pagar) viitavad, et avalikest vahenditest antud toetuste tagasinõude küsimused on jätkuvalt aktuaalselt päevakorral.

"Kui Estonian Airi ja AS Eesti Pagar versus EAS vaidluste puhul on eelkõige küsimuseks see, kas toetuse andja on riigiabi andnud korrektselt, järgides Euroopa Liidu reegleid, siis jõustunud kohtuotsus vaidluses KredExi ja MTÜ Pirita EV ning OÜ Keskkonnaauto vahel rõhutab seda, et avalikest vahenditest saadavate toetuste saamise korral on seda kasutades oluline väga täpselt järgida toetuse saamise ja kasutamise tingimusi," ütles ta.

"Need nutikad toetusesaajad, kes aga oma äri üksnes toetuse peale üles ehitada, peavad arvestama sellega, et riik hammustab sellise skeemi igal juhul läbi. Lisaks toetuse tagasinõudmisele ei ole sellisel juhul ka kriminaalvastutus välistatud," lisas Pikmets.

Juba 2014. aasta novembris saavutas KredEx Pikmetsa ja Järviste esindamisel sarnases küsimuses lõpliku otsusega võidu kohtus OÜ Roherent, OÜ Roheauto ja E-Autorent OÜ üle.

Toimetaja: Marek Kuul



UUDISED
Skandaali tekitanud juubelimünt.Skandaali tekitanud juubelimünt.
Soome iseseisvuse juubelimündil kujutatakse punavangide hukkamist

Soomes on puhkenud terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega on soovitud mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist on esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.