Elektriautode toetuste saajad kaotasid kohtus ({{commentsTotal}})

{{1467780108000 | amCalendar}}
Elektriauto.
Elektriauto. Autor/allikas: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

Sihtasutuse KredEx vastu protsessinud elektriautode ostutoetuse saajad MTÜ Pirita EV ja OÜ Keskkonnaauto kaotasid kohtuvaidluse.

2013. aastal sai Teet Randma juhitav MTÜ Pirita EV KredExilt toetuse 11 elektriauto Mia ostuks ning samal aastal toetas KredEx ka Andres Suurvälile kuuluvat osaühingut Keskkonnaauto samuti 11 elektriauto Mia ostul, kirjutab Eesti Ekspress.

Toetus maksti välja autod tarnima pidanud ZEV Motorsile, kuid 22 autost jõudis reaalselt Eestisse vaid seitse, mistõttu KredEx asus toetusi tagasi nõudma ehk Pirita EV-lt nõuti ligi 200 000 eurot ning Keskkonnaautolt ligi 70 000 eurot.

Mõlemad toetusesaajad kaebasid KredExi kohtusse, kuna sihtasutus jättis arvestamata asjaolu, et Mia tehas Prantsusmaal pankrotistus ja sattus tarneraskustesse.

Tallinna ringkonnakohus jättis kaebused siiski rahuldamata ning kuna riigikohus asja enam arutusele ei võtnud, siis juuni keskel kohtuotsus jõustus.

Lehe väitel asub KreEx toetusi tagasi nõudma nüüd kohtutäiturite abil.

KredExit esindanud vandeadvokaadi Helmut Pikmetsa sõnul kinnitab jõustunud kohtuotsus, et toetuse saajad on kohustatud järgima toetuse saamise sihtotstarvet ning sellest kõrvale kaldumise puhul on toetuse andjal õigus toetus täiel ulatuses tagasi nõuda.

"Ettevõtjad eksivad, kui arvavad, et riigi toetusi on võimalik seadustest tulenevate lünkade abil toetuseks mitte ettenähtud otstarbeks kasutada. Seetõttu tuleb toetuse saajatele südamele panna, et juba toetust taotledes ning saades tehtaks endale täpselt selgeks, mille jaoks on toetus saadud ning millistel eesmärkidel tuleb seda kasutada," ütles Pikmets ERR.ee-le.

KreExit esindanud vandeadvokaat Triinu Järviste märkis, et mitmed hiljutised kaasused (sh menetlus Euroopa Komisjonis seoses Estonian Airiga ning menetlus riigikohtus seoses EAS-i ning AS-ga Eesti Pagar) viitavad, et avalikest vahenditest antud toetuste tagasinõude küsimused on jätkuvalt aktuaalselt päevakorral.

"Kui Estonian Airi ja AS Eesti Pagar versus EAS vaidluste puhul on eelkõige küsimuseks see, kas toetuse andja on riigiabi andnud korrektselt, järgides Euroopa Liidu reegleid, siis jõustunud kohtuotsus vaidluses KredExi ja MTÜ Pirita EV ning OÜ Keskkonnaauto vahel rõhutab seda, et avalikest vahenditest saadavate toetuste saamise korral on seda kasutades oluline väga täpselt järgida toetuse saamise ja kasutamise tingimusi," ütles ta.

"Need nutikad toetusesaajad, kes aga oma äri üksnes toetuse peale üles ehitada, peavad arvestama sellega, et riik hammustab sellise skeemi igal juhul läbi. Lisaks toetuse tagasinõudmisele ei ole sellisel juhul ka kriminaalvastutus välistatud," lisas Pikmets.

Juba 2014. aasta novembris saavutas KredEx Pikmetsa ja Järviste esindamisel sarnases küsimuses lõpliku otsusega võidu kohtus OÜ Roherent, OÜ Roheauto ja E-Autorent OÜ üle.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: